Suusahullude-nimeline punt haaras seega härjal sarvist ja otsustas korraldada Tehvandil ära ühe lõbusa suusaürituse, mis võib soojade ilmade jätkumise korral jääda üheks viimaseks rahvasuusamaratoniks, kui lund järgneva 30 päeva jooksul juurde ei tule.

Vaata videot:

Vaata galeriid:

Täna kell 11 alanud 29,7 kilomeetri pikkune suusamaraton tõi
kohale rahvusvahelise seltskonna: lisaks eestlastele olid registreerinud end
ära ka külalised Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Kanadast. Kokku umbes 300 „suusahullu“,
kes pidid ära mahtuma 2,7-kilomeetrisele suusarajale, sealjuures võistlus viidi
läbi klassikatehnikas. Mäletan, et paar päeva tagasi ütles mulle mu sõber, et
Tartu hotellides olevat näha hulgaliselt välismaalasi, kes tahtsid tulla Tartu
maratonile, kuid kuulsid alles Eestis, et võistlus jääb ära. Tundub, et
Suusahullude maraton on hea asendusüritus Tartu maratonile.

Enne starti kohtan võistlejat, kelle rinnus on numbrimärk 1.
Naissoost eestlanna, kes nähtavasti registreeris end juba varakult ära, sest
paari kõvema mehe numbrid on alles 35 või 47. Pikalt vestlema ei saa tolle
naisega jääda, sest start algab peagi, kuid esimeste kohtade nimel naine ei
luba võistelda – eesmärgiks on läbida rada mõnusas ja mõõdukas tempos, et
võistlusest jääks hea emotsioon.

„Just for fun!“

Stardipauk kõlab ning suusatajad saavad rajale. Mitu
pealtvaatajat jookseb stardijärgselt esimese tõusunuki peale, et ergutada
omakseid. Üks laps ei viitsi aga issit-emmet raja peal jälgida ning eelistab
mängida lumel meritähte.

Kohe alguses rebivad ette kaks meest -  Allar Soo ja võistluse üks korraldajatest,
Vahur Teppan. Soo tuleb tõusust üles vahelduvtõukega, Teppan aga paaristõukega.
Ülejäänud kiiremad mehed jäävad pärast paarisada meetrit juba 5-6 sekundiga
maha.

Võistlejaterivi venib pisut tuulise ja sombuse ilmaga
peetaval võistlusel pikaks. Ehkki kostüümides mehi ja naisi märgata pole,
tulevad viimased võistlejad väga rahuliku ja tasakaaluka tempoga, suure sammuga
kõndiv inimene suudab edukalt nende kõrval matkata. Esimene laskumine on raja kõige
ohtlikum, juba avaringil käib üks võistleja pepuli maas. Kokku kukub sellel
laskumisel vähemalt 7-8 inimest, mõni neist vajab ka uut suusakeppi.

Soo ja Teppan lähevad endiselt omas tempos, kaugelt kostub
ka võistluste kommentaatori hääl, kes võtab intervjuud Eesti suusakoondisesse
kuuluvalt Kein Einastelt. „Kein, miks siis sina etteotsa täna ei pürgi?“, küsib
kommentaator. „Rada on pisut liiga raske,“ naljatleb Einaste.

Kas ikka naljatleb? Olles fotograafiga Hobuseraua tõusul,
võib näha, et iga ringiga muutub mõne võistleja samm märgatavalt aeglasemaks.
Üks Rootsist pärit naine naeratab ja kostab, et pole hullu midagi, „I’m doing
it just for fun. („Ma teen seda ainult lõbu nimel.“ – toim)“. Kanadast pärit
mees näitab pealiigustustega seevastu, et energia on otsas ja rajaolud pole
kõige paremad. Eestlased suurt ei jõua ega jaksa rääkida ja keskenduvad pigem
raske raja läbimisele, nagu suusahullud muiste.

Teppan läbib terve
distantsi paaristõugetega

Allar Soo ja Vahur Teppani duellis jääb Teppan iga ringiga aina
kaugemale, sest ainult paaristõugetega sõitev Teppan ei suuda pärast
neljandat-viiendat ringi enam tõusudel Sooga kaasa minna. Teppani vankumatu
järjekindlus avaldab seevastu muljet – vapper suusatreener ei kavatsegi enda
lubadusest loobuda, ehkki paaristõuked kulutavad tohutul määral tõusudel
energiat.

Tagasi suusastaadionile jõudes pakuvad enim huvi
toitlustustiimi võtted osalejate sööma meelitamiseks. „Kas mustikasuppi oled
proovinud? See annab jõudu nii palju, et suudad ikka lõpuni panna,“ väidab üks
toitlustustiimi liige väsinud suusatajale. Teine annab nõu, et võtku
spordijooki nii palju, kui jaksab, sest kergemaks enam ei lähe.

Korraldajad nõustuvad. „Täna tuli rajale natuke värsket lund
peale, mis teeb võistluse läbimise raskemaks,“ ütleb võistluse kommentaator.
Üldjoontes jäävad korraldajad võistlusega siiski rahule, sest kohale on tulnud
palju inimesi ja raja ääres on ka arvestataval määral pealtvaatajaid (silma
järgi hinnates, kuni 60-70).

Soo ja Teppan jõuavad finišisse pärast pooleteise tunni
pikkust sõitu kui tagumised suusatajad läbivad veel alles viiendat ringi
üheteistkümnest. Kaks kiireimat suusahullu on küll rampväsinud, ent õnnelike
nägudega. Suusahullus elab eestlastes edasi, hoolimata soojadest talvedest.