Indrek Kelk: kaalume Tartu maratoni osavõtutasu hüvitamist soodustusega järgmisel aastal
Maratoni ärajäämise tingib force majeure, antud juhul lume puudus.
"Kuna maratoni ärajäämise otsus on nii värske ja kulubaas ei ole lõplikult selge, siis lähipäevadel püüame selgeks saada maratoni korraldamisega seotud kulud ja tulud," rääkis võistluste direktor Indrek Kelk Delfile. "Selle põhjal saame teha edasisi samme, kas saame rakendada mingisuguseid kompensatsioonimeetmeid."
"Kõne alla võib tulla, kas on võimalik teha mingis osas osavõtusoodustust järgmiseks aastaks neile, kes selleks aastaks end kirja panid," ütles Kelk. Tema sõnul on selline praktika varasemalt olnud ja näiteks 2008. aastal oli osavõtumaksusoodustus 25 protsenti.
Tartu maratoni lühikesele ja pikale distantsile oli tänavu registreerunud natuke alla 7400 osavõtja. "Meil ei ole hea meel selliseid uudiseid osavõtjatele teatada," tunnistas Kelk.
Kaugemalt tulijatena oleks umbes 1400 välisvõistleja seas pühapäeval startinud osalejad Surinamest ja Indiast. Kokku oli kirjas võistlejaid 30 riigist. Soome järel on osavõtjate arvukuse poolest kolmandaks riigiks tõusnud Venemaa, kuigi varem hoidis selles arvestuses kolmandat kohta Läti.
Välja jäävad jagamata ka eakatele mõeldud erikarikad. Kui meestel on vanuseklassis 75+ veel konkurentsigi, siis daame ei ole viimastel maratonidel selles eas osalenud ehkki karikas on Kelgu sõnul ootel.
Kulutused raja hooldamisega ka suvel
Võistluse korraldajatel on valmis kõik materjalid, mis stardipaketiga osalejatele üle antakse ja suurem osa neist on ka pakendatud ning ootavad koos ajavõtukiipidega jagamist. Ajavõtukiibid tuleb nüüd teisaldada. Kõik ülejäänu läheb Kelgu sõnul aga kas prügikasti või ümbertöötlemisele.
Kõige suurem osa paratamatustest kulutustest on Kelgu sõnul seotud aga maratoniraja hooldamisega nii suvisel kui talvisel perioodil. Ka pank küsib tehnika liisinguraha sõltumata sellest, kas lund on või ei ole, lisas Kelk.
Päris kindlasti ei kompenseeri Klubi Tartu Maraton suusamaratoni teiste ürituste arvelt. "Kõik kuus sündmust peavad tootma ise niipalju tulemit, et organisatsioon püsiks aastaringi elus ja saaks järjepidevalt tegevust arendada," rääkis Kelk.
Üle poole eelarvest annavad osalustasud
Kelgu sõnul koosneb Tartu maratoni eelarve kolmest põhikomponendist. Osavõtutasud moodustavad eelarvest nüüdseks juba 55 protsenti, sponsorid annavad umbes 30 kuni 35 protsenti ja riigi ning omavalitsuste toetus moodustab umbes kümnendiku. Sponsorid toetavad ka teenustega.
Tartu maratoni pika distantsi osavõtutasu on sõltuvalt registreerimise ajast ja soodustusest 20 kuni 80 eurot.
Tartu maratoni korraldatakse aastast 1960. Väikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tippnumbrid pärinevad aastast 1986, mil registreerus ligi 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu.
1961. aasta maraton jäi ära, samuti 1972.-1975., 1988.-1990., 1992., 2000., 2004. ja 2008. aastal.
