Navalnõi raport: Sotši olümpiaehituste kõrvalt on läinud miljardid Putini vanadele sõpradele
Venemaa vilepuhuja ja opositsiooniliider Aleksei Navalnõi avaldas esmaspäeval raporti Sotši olümpiaobjektide ehituse kohta, milles väidetakse, et lepinguid on korduvalt muudetud, et suurendada nende maksumust, mistõttu on ametnikel õnnestunud kõrvale panna miljardeid.
Kümne olümpiaobjekti kulude uurimise käigus leiti Navalnõi raportis, et läbipaistmatute konkursside tulemusena läksid rasvased tellimused hiiglaslike hindade eest president Vladimir Putini sõpradele. Mängud lähevad kokku maksma 1,5 triljonit rubla (ligi 32 miljardit eurot), millest 96 protsenti on võetud riiklikest allikatest, öeldakse raportis Moscow Timesi vahendusel.
19. jaanuaril antud intervjuus välismeediale eitas Putin korruptsioonisüüdistusi. Putini sõnul pole nende väidete toetuseks mingit objektiivset informatsiooni ning keegi pole sellist informatsiooni seni esitanud.
Putin ja mängude eest vastutavad ministrid on öelnud, et olümpiamängudele on kulutatud 214 miljardit rubla (4,5 miljardit eurot), millest ainult sada miljardit rubla (2,1 miljardit eurot) on tulnud riigieelarvest. Asepeaminister Dmitri Kozaki sõnul pole selle numbri sees kulutusi infrastruktuurile, mis oleks tulnud teha niikuinii, kas Sotši oleks olümpiamänge võõrustanud või mitte.
„Meil on kaks numbrit,“ ütles Navalnõi esmaspäeval väljaandele Sports.ru. „Esimene – 1,5 triljonit rubla – on meie hinnang. Teine – 214 miljardit rubla – on Putini oma. Nüüd võime me kindlalt kuulutada, et see, mida Putin ütleb, on pöörane vale.“
Raporti järgi ei ole ehituslepingutele mingit tõelist konkurssi korraldatud. Kõik need anti „Putini vanadele sõpradele“, sealhulgas miljardäridele Gennadi Timtšenkole, Arkadi Rotenbergile ja Vladimir Jakuninile. Need ärimehed küsisid seejärel tegelikkusest suuremat hinda ja pistsid riigi kukrust oma taskusse 15 miljardit dollarit.
„Ehituskonkursid olid kas täiesti formaalsed või ei olnud konkursse üldse,“ ütles Navalnõi.
Raportis öeldakse, et üle poole 1,5 triljonist kulutatud rublast võeti riigieelarvest, ülejäänud 30 protsenti andsid riiklikud ettevõtted ning umbes kaks protsenti võeti Krasnodari krai eelarvest. Lisaks sellele andis Vnešekonombank 249 miljardit rubla laenu, mis hiljem kaetakse eelarverahaga, teatas Navalnõi.
Venemaa olümpiakomitee president Aleksandr Žukov ütles eelmisel aastal, et 60 protsenti investeeringutest Sotši ehitustesse tulid erasektorist.
Kõige kallim osa olümpiamängude infrastruktuurist on maantee, mis ühendab rannikul asuvat Adlerit mägedes asuva Krasnaja Poljana suusakeskusega. Selle kogumaksumus on Navalnõi andmetel 285,4 miljardit rubla. Seda on 90 protsenti rohkem kui algselt planeeritud ning see vastab neli aastat tagasi peetud Vancouveri olümpiamängude kogueelarvele.
Mängude ava- ja lõputseremoonia toimumispaiga, Fišti staadioni valmimistähtaega on korduvalt edasi lükatud ning see maksab 14 korda rohkem kui oli kirjas esialgses eelarves. Kaks nädalat enne mängude algust pole staadioni endiselt ametlikult avatud. Staadion on seni maksma läinud 23 miljardit rubla.
Navalnõi sõnul on lisaks 180 miljonit rubla olümpiamängude ettevalmistamise käigus välja pressitud ning mõnedel objektidel pole ehitustöölised palka saanud. Raportis tuuakse välja ka mitmeid keskkonnaalaseid rikkumisi ning ehitusprojekte, kuhu pumbati olümpiaraha, vaatamata sellele, et neil pole mängudega mingit pistmist.
„Ehituse käigus pandi olümpiaobjektide nimekirja objektid, millel pole absoluutselt mingit pistmist olümpiamängudega. Kõige kallim on Vormel-1 rada, milleks eraldati riigieelarvest 12 miljardit rubla,“ ütles Navalnõi Sports.ru-le.
