Sprinditreener Schmid naeris suusajuhtide kriitika olümpiakvoodi kohta välja
Möödunud reedel sai selgeks, et Eesti saab Sotši lähetada ainult kuus murdmasuusatajat. Nii väike esindus oli sel alal Eestil olümpiamängudel viimati 1992. aasta Albertville'i olümpial. Neli aastat tagasi saime näiteks Vancouveris uhkeldada 14-liikmelise murdmaasuusakoondisega.
"Schmidi selge nägemus oli, et sprinterid valmistuvad sprindivõistlusteks. Aga me juhtisime ka võistlushooaja eel tähelepanu, et minituurile minnes võib saada distantsipunkte. Sportlased olid sellest teadlikud. Ka Schmid pidi olema teadlik," ütles täna Delfile ja Eesti Päevalehele Eesti suusaliidu peasekretär Jaak Mae.
Ka Mati Alaver osutas eilses Vikerraadio "Spordipühapäeva" intervjuus sellele, et väike murdmaasuusatajate esindus Sotšis on osaliselt šveitslase süü. "Meile sai saatuslikuks, et meie sprinditreener keskendus väga sprindispetsiifilisele treeningule, sprinterid ei startinud tavadistantsil, mis viiski meie 5-6 sportlase kohad seal reitingus väga tagasihoidlikuks," ütles Alaver.
Mae ja Alaveri süüdistused karjusid vastulause järele. Kuuldes ajakirjanikult esimest korda, et väikse olümpiakvoodiga teda Eesti meedias nimeliselt seostatakse, puhkes Schmid alustuseks naerma.
"See on väga huvitav. Tõepoolest, tuleb tunnistada, et see oli osaliselt minu otsus keskenduda spetsiifiliselt sprindivõistlusteks. Kuid ma ei teadnud, et sellel otsusel oleks reaalne mõju olümpiakvoodile või millelegi sellisele. Nüüd, kui olümpiakvoot on lõplik, ma tean seda, aga varem ei olnud me sellest üldse rääkinud. Vastasel juhul oleksime võib-olla saanud teha teistsuguseid otsuseid," sõnas Schmid.
"See ei olnud kunagi minu jaoks teema. Ma arvan, et see oli nende (suusaliidu - toim) jaoks üllatus, et neil rohkem kohti pole, kuna siiani räägiti alati kaheksast kohast. Ma ei ole rangelt distantsisõitudel osalemise vastu, aga sellisest asjast kuulen ma tõesti esimest korda."
Schmid lisas, et võib küll vaielda, kas Eestile osaks saanud kvoot oleks saanud olla suurem või väiksem, kuid kui meil pole lihtsalt olümpiatasemel sportlasi välja panna, siis tuleb selle arvuga leppida.
"Ma ei saa aru, miks see peaks üldse küsimus olema. Kui tulemused oleksid olnud paremad, oleks ka kvoot suurem. See kehtib ka sprinterite kohta. Me ei olnud nii edukad, kui ma lootsin ning me peame nüüd kõvemini tööd tegema ja näitama, et me oleme paremad, kui praegused tulemused näitavad."
Konkreetselt tõi Mae välja 4.-6. jaanuarini Rootsis toimunud Skandinaavia karikaetapi, kuhu Schmid otsustas oma hoolealuseid mitte saata. "Teoreetiliselt oleks võinud punkte saada veel Skandinaavia karikalt Rootsist, kus algselt pidi olema sprinterite katsevõistlus. Aga kui distantsil üldse ei stardi, siis ei saagi mingeid punkte," ütles Mae.
Ka sellele oli Schmidil vastus olemas: "Otsustasime sinna väga halbade tingimuste tõttu mitte minna, kuna ei olnud teada, kas võistlus üldse toimub. Ja 12 tundi ühes ja 12 tundi teises suunas reisimine ei väärinud küünlaid. Aga see üks sõit ei saa minu silmis nii suurt mõju avaldada. Peame lihtsalt tagajärgedega silmitsi seisma ja nentima, et me ei olnud nii head, et saaksime öelda: peame kindlasti olümpial suuremalt esindatud olema. Kui tulemused oleksid paremad, küll siis oleks ka kvoot kõrgem."
