„Enam kui 60% treeneritest ei saa treeneri töö eest töötasu, vaid teevad seda kas vabatahtlikult või on tasustatud maksuvabade stipendiumitega. See tähendab, et riigile jäävad laekumata maksud ning stipendiaadile ei laiene sotsiaalsed garantiid (haigekassa ja pension). Loomulikult ei ole töötasu maksmine riigimakse maksmata normaalne, õigustatud ega ka õiglane, eriti nende suhtes, kes makse maksavad. Ühiskondlike hüvesid tarbime ju kõik. Seega on selguse majja toomine kõigi osapoolte huvides,“ lausus Luik.

Parlamendisaadiku sõnul tuleks kõigepealt selgelt ja üheselt defineerida stipendiumi mõiste ning juhud, mille puhul seda maksta võib (nt 1. Tulumaksuseaduse §11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja kantud MTÜ-de puhul; 2. kui stipendiumisaajal on lisaks ka kehtiv tööleping, mis tagab sotsiaalsed garantiid, jms),“ ütles riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees Luik.

Luige arvates oleks sellisel juhul mõistlik määrata ka nö stipendiumi lagi. Lisaks tuleb kehtestada üldine, piisavalt pikk üleminekutähtaeg, mis ajaks tasustamise ja muud küsimused peavad olema seadustega kooskõlla viidud.

„Meie kui poliitikute ülesanne on leida lisavahendid, et süsteemi korrastamine toimuks sujuvalt ning ilma suuremate tõrgeteta, ilma noortespordi kvaliteeti ja tulemuslikkust kahjustamata. Täiendav erakapitali kaasamine on seejuures samuti oluline. Jätkuvalt on üleval ka kohtunikele ja paljudele tippsportlastele töö eest makstavate maksuvabade stipendiumite küsimus, millega tuleb samuti edasi minna, kui noortetreenerite küsimus on lahendatud,’’ lisas Luik.