KOMMENTAAR: Kas Selver on võimeline sloveenlasi kodus üllatama?
Nii Avo Keel kui Ronald Järv olid pärast eilset 1:3 kaotust Kamniki Calticile arvamusel, et korduskohtumine ning ühtlasi ka kogu vastasseis on võimalik veel enda kasuks pöörata. Siinkirjutaja tahaks nendega ühineda, kuid ei suuda välja mõelda, mida me kodus teistmoodi ja paremini teha suudaksime.
Kogu mängu võtab kenasti kokku blokipunktide arv – meil 7, sloveenidel 17 (kokku punkte: meil 87, neil 92). Nagu Avo Keelgi pärast mängu tõdes, oleme vastastest selgelt aeglasemad. Ent üllatusena see fakt, et vastased kiiret ja tarka võrkpalli mängivad, meile ei tulnud – olime selleks valmistunud. Seetõttu proovisime ka kohe mängu algusest võimalikult kõvasti vastaseid serviga survestada. Paraku olid Kamniki mängumehed ka selles osas oma ülesannet kõrgusel.
Taaskord tuleb tõdeda, et Selveri nurgaründajate panus polnud piisav. Helar Jalg, kes tuntud hea vastuvõtjana, oli eile rünnakul eriti mannetu, ka tema asemel kolmandas geimis mängu tulnud Kristjan Õuekallas ei hiilanud. Enam-vähem esituse pakkus seekord hoopis Martti Rosenblatt, kes tõi 12 punkti. Neljas geimis kogusid meie nurgamehed kokku seega 19 punkti, mida on selgelt liiga vähe – üks diagonaalründaja ning kaks tempomeest ei suuda taolise vastasega mängides nende tegemata jäänud tööd korvata.
Jah, me võime sloveenidega kodus enam-vähem võrdselt mängida, kuid vaja on 3:0 või 3:1 võitu ning seejärel edu ka kuldses geimis. Praegu paistab, et meie suurim šanss kordusmängus midagi korda saata on tõepoolest koduhall ehk Kalevi spordihall, sest mängusaali õhutemperatuuri kohta statistikat ei peeta ning selle kohta vastastel ilmselt infot pole. Jääme lootma, et Keelel on korduskohtumiseks muidki üllatusmomente külma spordihalli kõrval varuks ning suudame kolmeaastase vaheaja järel taas eurosarjas veerandfinaali pääseda.
