KAHEVÕISTLEJATE BLOGI: Karl-August Tiirmaa: 19. kohaga võib rahule jääda
Kohale jõudsime neljapäeva öösel vastu reedet kell 2:00. Kuna oli suur ajavahe (+4h) ja reisi ajal sai kõvasti magatud, siis alles pool viis sai silma kinni neljaks tunniks. Reede oli tavapärane, aga küllaltki külm (-15), hommikul mäel ametlik trenn ja kvalifikatsioon. Kuna Eestis ei taha talv alata ja hüpanud peale viimast etappi Saksamaal polnud, siis ei olnud erilist aimu, mis seis mäel on. Aga kuiva trenni sai Eestis omajagu tehtud. Lühidalt, sain kvalifikatsioonist edasi kümnendana. iga hüppega hakkas enesekindlus paranema. Õhtul tegime kerge suusatrenni ja proovisime suuski, Eestis olles sai ilmateadet vaadatud (näitas kõva pakast nädalalõpuks), siis ei hakanud midagi leiutama ja võtsin ainult kaks paari suuski kaasa.
Täna hommikul (laupäeval) õue minnes tundus ilm mõnus karge, ei oleks arvanud, et -27 on väljas. Igatahes see võistluse läbiviimist ei seganud ja kõik läks programmi järgi. Lõuna ajal oli siis hüpete aeg. Proovi panin 98 meetrit. Proovis pandi päris korralikke pauke ja tõmmati võistlushüppeks 2 lava alla. Mulle see sobis hästi, sest jäi lootus, et peale hüppeid ikka vahed sees. Võistlushüpe õnnestus mul hästi - 100m ja läksin 3ndaks, vahe liidriga 6 sekundit. Pärast tuli veel 3 meest minust ette ja peale hüppeid siis kuues positsioon, liidrist maas 1.06.
Siis tuli kiirelt suusarajale minna ja midagi erilist mõelda ja unistama ei hakanud, lihtsalt aega polnud. Aga taktika mõtlesin ma enda jaoks läbi ja suusarajal pidin sellest lihtsalt kinni hoidma. Sooja väga pikalt ei teinud, kuna sai vähe rohkem selga pandud, teipi näkku ja nina peale ja ajaleht püksi, et väiksel mehel ka heä sõita, sest -21 pole enam naljaasi. Stardist läksin väga väga rahulikult, esimese kildiga panid päris paljud posti mulle, üldse sõitsin esimesed 2 pool (kokku 5, 2km ringi) ringi ettevaatlikult. 5km peal Tamps (treener) hõikas ,et olen 24. kohal. Siis hakkas sõit pihta alles, aga ma olin veel üsna värske ja enam pundist maha ei jäänud. Viimasele ringile minnes hoidsin veel pundi lõppu. Enne viimast tõusu üritasin positsooni parandada, aga nagu kõrvale tõmbasin, seal oli rada sõitmata ja ei kuhugi, tagasi punti. Lõputõusul nägin ,et kuttidel kõrval raske ja panin viimase laksu, nii palju kui sees veel oli. Spurt toimis ja sain umbes viiest mehest tõusul ette ja põhimõtteliselt oligi sõit läbi, staadioni osa oli lühike ja üritasin küll Kailist ka mööda minna, aga no võis rahule jääda küll. Finišis 19. koht.
Loomulikult ei näita see koht mitte midagi, sest maailma tipp on puudu siit, aga vähemalt on järjest paremini hakkanud minema ja ega neid päevi palju ei ole, kus mõlemad alad õnnestuvad. Väga rahule jään just taktikalise poolega ja sellega, et suutsin pingutada lõpuni välja ja rõõmu tunda mõnusast pingest. Igatahes homme (pühapäev) uus päev ja saab üle kuu aja suure mäe pealt hüpata. Loota on, et Klimov viib jälle poomi alla ja vahed soliidsed peale hüppeid. Peaasi, et ise oma ära teen, üle varju ei lähe mitte.
