Ott Kiivikas jõuluturniiri hinge kinni hoidmise võistluse intsidendist: sellist asja enam üle elada ei tahaks
Kulturist Ott Kiivikas, kes ise spordikuulsuste jõuluturniiril nii osaleja kui korraldajana korduvalt kaasa löönud, ei ruttaks veel laupäevaste sündmuste valguses vee all hinge kinni hoidmist võistluse programmist eemaldama.
Viljandi spordihoones toimunud meelelahutuslikul ja heategevuslikul üritusel Honda Spordikuulsuste Jõuluturniir pidid osalejad ühel alal aja peale pead veeanumas hoidma. Ärevaid hetki pakkusid publikule vormelisõitja Martin Rump ja Risto Mätas, kes vee alt välja tulles hetkeks pealtnäha meelemärkuse ja tasakaalu kaotasid. Mätas kukkus koos anumaga ka põrandale käpuli.
Üritusel õhtujuhi rollis olnud Kiivikas, kes ka ise varasematel aastatel samal alal võistelnud, saab spordimehena Mätasest aru, miks ta sellisel hetkel oma piire kompas.
"Muidugi ma saan aru. Ma olen selle ju ise läbi teinud. Aga üks asi on seda kõrvalt vaadata, teine asi, mis tunne on seal, pea kausis, olla, kui terve tribüün rahvast täis. Siis ei saa ju öelda ka, et ärme nüüd pingutame. Käib stardipauk või muu märguanne, siis ei ole sul vahet, kas sa teed seda EM-il või MM-il või jooksed joonejooksu - ikka paned endast sada protsenti sisse," rääkis Kiivikas, kes analoogsete võistluste nagu jõuluturniiri järgi näeb, kelles on võitlejahing ja kelles mitte.
"Mõnel alal on näha, et isegi kui ta ebaõnnestub, võitleb ta lõpuni välja ega anna alla. See on selline koht, kus mina näen enda jaoks paljude meeste puhul ära, kas on üldse pühendunud spordimehed või ei ole. Mitte, et selleks peaks ennast niimoodi ületama, et tükke lendab, aga hinges näed selle ära, kes panevad. Ei ole vahet, kas sõuab või hoiab, aga viimase vindini läheb ikka. Sportlase jaoks ei ole vahet."
Aeg annab arutust
Kiivikase sõnul ei tasuks seda ala kohe praegu võistlusprogrammist välja praakima hakata. Järgmise jõuluturniirini on veel terve aasta ning selle aja jooksul jõuab ala plusse ja miinuseid kaaluda veel küll, arvab ta.
"Kindlasti ma ei tahaks sellist asja enam uuesti üle elada, see on selge. See on ikkagi ebameeldiv. Aga ma ei ole sada protsenti selle poolt ega sada protsenti vastu. Olen täna suhteliselt neutraalne. Vahel on nii, et otsused, mis tehakse vahetult emotsiooni pealt, ei pruugi kõige adekvaatsemad olla. Laseme asjal settida, see on kõige mõistlikum," arvas Kiivikas.
