Kuhu läheb jalgpallurite raha? Vutiliit tõstab liikmemakse
Uuel aastal tõuseb mängijate litsentsitasu täiskasvanud mängijatel 16 euro pealt 24 euroni ja noormängijatel 8 eurolt 12 eurole aastas. Liiga liikmemaksud tõusevad Premium liiga klubidele 30 protsenti, esiliiga klubidele 20 ning teise ja madalamate liigade klubidele 10 protsenti. Noorteliigas, karikavõistlustel ja aastalõputurniiril mängimine on klubidele endiselt maksuta.
Tulemus on see, et kõikide nimetatud tasude tõus toob eelarvesse aastas juurde ca 80 000 eurot.
Kõikide tõusude ühine eesmärk on jalgpalliliidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul suurendada võistlustel osalejate panust võistluste läbiviimise kuludes nagu näiteks kohtunike ja inspektorite tasud, otseülekanded liiga- ja karikamängudelt ning võistluste haldamine ja korraldamine.
"Ilmselt ei ole vaja lisada, et jalgpalliliidu panus meistrivõistluste läbiviimse kuludesse on ka uute maksusummade juures suurem kui osalejate oma," lisas Uiboleht.
Tallinna Kalevi klubi president Raimo Nõu ei pea tasude tõusu katastroofiliseks, vaid mõistab, miks see kõikidele osapooltele kasulik on.
"Kindlasti ei ole see positiivne uudis, et tuleb millegi eest rohkem maksta, aga olen veendunud, et iga jalgpallur tunnetab, et selle eest pakub liit ka igati head teenust. Seega mina siinkohal, nii Kalevi presidendina kui ka ise amatöörjalgpallurina mängides pahane ei ole. See raha läheb kindlasti õigesse kohta," ütles Nõu.
Seoti miinimumpalgast lahti
Asja klubi vaatevinklist vaadates ja arvutades tuleb välja, et ühele klubile, kellel on duubelmeeskond teises liigas ja esindusmeeskond meistriliigas, tähendab liikmemaksude tõus lisakulu 1000 eurot. Mängija litsentsitasu siia hulka ei kuulu, sest tegu on puhtalt maksuga, mille eest kannavad hoolt mängijad ise.
"Tõsi on, et 2013. aasta eel maksis Kalev osade mängijate tasu ise, kuid oleme liiduga ühel meelel, et tegu on tasuga, mille peab maksma mängija. Seda põhjusel, et selle tasuga kaasnevad mängijatel erinevad hüved, esialgu tasuta jalgpalliajakirja saamine, kaugemas perspektiivis usutavasti tuleb selliseid teenuseid veel," selgitas Nõu.
Varasemalt oli liiga liikmemaksude tõus ühendatud Eestis kehtiva miinimumpalgaga. Alates 2013. aastast jalgpalliliit muutis seda süsteemi ja pani paika fikseeritud summad. Kõikides liigades peale Premium liiga saavutati sellega isegi valutum tõus kui varasem miinimumpalgaga ühendatud süsteem oleks ette näinud. Näitena võib tuua kolmanda ja neljanda liiga, kus klubi litsentsitasu oleks varasema süsteemi järgi olnud 2014. aastal 1065 eurot, nüüd aga tõuseb 870-lt 960 peale. Premium liiga klubidel tõusis liikmemaks 2900 eurolt 3770 euroni (vana süsteemi järgi olnuks 3550).
Jalgpalliliidu selgitus litsentsitasude tõusule täismahus:
Mängijate litsentsitasu tõuseb täiskasvanud mängijatel 16 euro pealt 24 euro peale ja noormängijatel 8 euro pealt 12 euro peale aastas – see tasu ei ole tõusnud varem mitte kunagi; liiga liikmemaksud tõusevad Premium liiga klubidele 30%, Esiliiga klubidele 20% ja II ja madalamate liigade klubidele 10%. Noorteliigas, karikavõistlustel ja aastalõputurniiril mängimine on endiselt maksuta.
Liigamaksud olid kuni 2013. aasta hooajani seotud Eestis kehtiva miinimumpalgaga ehk nad tõusid miinimumpalga kasvades automaatselt, kuna aga liigade kulud on erinevad ja kulud ka tõusevad tõusevad erinevalt, siis otsustasime aasta tagasi siduda osavõtumaksud miinimumpalga tõusu küljest lahti ja kinnitada osavõtumaksu tõus iga kord eraldi. Kusjuures esimesel hooajal ükski osavõtutasu ei tõusnud, kuigi miinimumpalk liikus 290 euro pealt 320 euro peale ja ka hooajaks 2014 tuleb liigade osavõtumaksu tõus väiksem kui ta olnuks varem kehtinud automaatse juhendiga sätestatud süsteemi juures, välja arvatud Premium liigas, kus kulud ja nende kasv kõige suuremad.
Mõistsime, et kuigi kõnealuse otsuse sisuks on osavõtumaksude tõusu pidurdamine, võib sellest tekkida suurem müra kui osavõtumaksu automaatse, miinimumpalgaga seotud tõusmisega, kuid tegime otsuse õigluse huvides ära. Ka tulevikus hakkab Premium liiga osavõtutasu kasvama rohkem kui madalamate liigade osavõtutasu.
Miks ühte või teist tõusu oli vaja praegu ette võtta?
Nagu öeldud, ei ole mängijate litsentsitasu mitte kunagi varem tõusnud ja ka liigade osavõtutasud, mis varem seotud miinimumpalga tõusuga, olid mitu aastat muutmata, samas on meistrivõistluste läbiviimise kulud pidevalt kasvanud. Kõikide maksude tõusul on üks ühine eesmärk – suurendada mõnevõrra võistlustel osalejate panust võistluste läbiviimise kuludes. Ilmselt ei ole vaja lisada, et jalgpalliliidu panus meistrivõistluste läbiviimse kuludesse on ka uute maksusummade juures suurem kui osalejate oma. Meistrivõistluste läbiviimise otsesed kulud aastal 2013 olid kokku ca 500 000 eurot, klubide poolt tasutavate osavõtumaksude summa ca 200 000 eurot, mängijate litsentsitasude summa ca 100 000 eurot, aga viimane ei ole olnud siiamaani liigakulude rahastamise allikaks.
Kuidas klubid uudist tasude tõstmist on vastu võtnud? Kas kõik oskasid sellega arvestada?
Klubid on pigem harjunud, et osavõtumaksud tõusevad automaatselt ja rohkem, kui seda praegu tehti. Osavõtumaksud kehtestatakse alati juhendiga ja see on klubidele välja saadetud ja liidu kodulehelt kättesaadav. Litsentsitasude tõusmisest teatasime neil päevil. Kuna saalijalgpallurid, kellel ainsana hooaeg käib, saavad hooaja lõpuni mängida kehtiva litsentsiga, siis on etteteatamise aeg kindlasti piisav, kuna enne märtsikuud ükski uue maksuga seotud võistlus ei alga.
