KAHEVÕISTLEJATE BLOGI: Han Hendrik Piho: kahevõistlusmaailmas ainsad, kes kodus hüpata ei saa

Esimene periood möödus nii kiirelt, et ei jõudnud sõnagi sekka öelda. Tegelikult ega polnud ka midagi nii silmapaistvat, millest kirjutada.

Hooaja avaetapist ei lasknud ennast heidutada, sest teadsin, et Ruka mäega on raske mul sõbraks saada. Lillehammeris väiksel mäel jäi punktioht kahjuks kehva lippe taha, see annab korraliku moraalse paugu, kui näed vastastastele lippes alla jäävat. Suurel mäel oli, nagu oli, ei saanud võistlusele peale, kuigi on selleltki mäelt emotsioone, mida meenutada. Nimelt neli aastat tagasi hüpatud tolle hetke võistluste isiklik rekord 128 m.

Kui eelmisel aastal sain Ramsaus napilt kvalifikatsioonist edasi ja lõpptulemus väga hea, siis tänavu jäin teisena napilt 0,5 punktiga välja. Väike mägi, tihe värk, iga punkt maksab. Paarissprindi tulemusest hoolimata võis selle kordaläinuks pidada juba peale hüppeid, kui Kristjan ja Tiiru hüpped kinni panid. Eesti oli kaardil. Oma sooritusest niipalju, et päeva lõpus valdas minus positiivne meeleolu, sain enesekindlust, tahet juurde.

Schonacis polnud varem võistelnud, võistluspaik meeldis, kvalifikatsioonist murdsin läbi. Hüppega jäin rahule, murdmaal vahed väiksed ja mehi palju, kellest mööda rügada, kui sõidumees oled nagu Kokslien või Pittin, kes minu tagant alustades sõitsid ennast 8. ja 11. kohale.

Minusgi oli indu ja enesekindlust liialt, alustasin raske lippega rajal enda kohta hoogsalt, sõitsin kinni ja tagatipuks polnud vormi poolest parim päev, kokku tuli raske kombo ning pettusin endas korralikult, seega mitte eriti spordimehelikult lasin lõpus jala ka veel sirgu. Pühapäeval tuul tormas, suusarajal tasus üksijäämist vältida. Hüppemäel ei andnud nagu alati korraldajad lihtsalt alla ja esiotsameestel õnnestus mõnel võibolla kaks korda sooja teha, ent mehi torni ei saadetud ja arvesse läks provisional competition round ehk reedene kvalifikatsioon. Sellisel puhul saavad kõik mehed rajale ja jälitajate hulgas oli sõidumehi rohkem. Tänane vihmane ilm mulle meeldis, sõit parem ja läheb veel paremaks aga sellest lähtepositsioonist ja kiirusest õnnestumiseks ei piisanud.

Tänane Nordic Combined andis igatahes Eurospordi WATTSi väärt naeru.

Esimese perioodi valitsejad olid norrakad, tänavu alustanud üle prahi hästi.

Homme koju puhkama ja siis kiirelt, targalt otsustades, kus mis edasi, sest Eestis lund pole ja kahjuks oleme kahevõistlusmaailmas ainsad, kes kodus hüpata ei saa ja seega suure tõenaosusega tuleb sõpradele külla sõita.

Tahaks loota, et saabun Eesti lumega.

Han