Maailma Antidopingu koodeks karmistub, karistused pikenevad

Tänasest reedeni toimub Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis ülemaailmne konverents "Doping Spordis". Laiapõhjalisel arutelul osalevad juhtivate Antidopingu organisatsioonide esindajad eesotsas WADA presidendi John Fahey´ga ning rahvusvaheliste ja rahvuslike spordialaliitude juhid ja eksperdid eesotsas ROKi presidendi Thomas Bach´iga.

Johannesburgis on kohal ka Eesti Olümpiakomitee inimesed.

Konverentsi viimasel päeval läheb hääletusele Maailma Antidopingu uus koodeks, mida on laialdaselt reformitud. Koodeksis on tehtud ühtekokku enam kui 2000 parandust, täiendust, muudatust. Koodeksi heakskiitmisel hakkab see täismahus kehtima 2015. aasta 1. jaanuarist.

Näited kavandatud muudatustest:

* Testimist üritatakse viia senisest kõrgemale tasemele, et tulevikus ei tuleks ilmsiks Lance Armstrongi sarnaseid juhtumeid, kus sportlane on terve eduka karjääri dopingut tarvitanud, aga pole kordagi vahele jäänud;

* Karistusi karmistatakse. Esimene põrumine dopingutestis tähendab 4-aastast võistluskeeldu. Lisaks ei saa sportlane võistelda karistuse kandmisele järgneval olümpial (piltlikult sportlane jääb vahele 2015. aastal, kannab karistuse 2019. aastaks, aga 2020 olümpial veel võistelda ei saa);

* Sportlase verepassile lisaks rakendatakse tulevikus nn steroidipassi. Et veelgi põhjalikumalt ja pikemaajaliselt monitoorida sportlase organismi.

Ühtlasi valitakse konverentsil Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) uus president, kes astub ametisse 2014. aasta alguses. Ainsa kandidaadina on üles seatud ROKi asepresident Craig Reedie.