Viis spordirekordit, mis jäävad igavesti püsima

39-aastane põhjaiirlane Tony McCoy võitis täna juba oma karjääri 4000nda esikoha hobuste võiduajamisel. Towcesteris võitnud legendaarne džoki on täiesti omaette klassist. Kõigi aegade edetabelis on McCoy järel teisel kohal Richard Johnson, kes läheneb "alles" oma 2600-le võidule.

McCoy saavutuse valguses on sobilik meenutada spordirekordeid, mida arvatavasti kunagi ei ületata.

Steffi Grafi "Kuldne Slam"

Saksamaa tenniselegendi Grafi karjääri kuldseim aasta oli 1988. Sakslannal õnnestus sel hooajal võita kõik neli Grand Slam turniiri ning lisaks ka Souli olümpiakuld. Ükski teine tennisist pole suutnud ühel aastal kõiki Grand Slami turniire võita.

Wilt Chamberlaini 100 punkti

Chamberlain püstitas NBA punktirekordi 1962. aastal, visates Philadelphia Warriorsi 169:147 võidumängus New York Knicksi vastu koguni 100 punkti. Chamberlain oli seejuures eelmine öö kõvasti pidutsenud ja mängis rekordimängus tugeva pohmakaga.

Lionel Messi 92 väravat ühel aastal

FC Barcelona staarmängija sai sellise saavutusega hakkama 2012. aastal, kui ületas 40 aasta vanuse Gerd Müller rekordi (85) seitsme väravaga. Uus rekord tundub purustamatu. Vahest vaid Messi ise on suuteline seda ületama.

Florence Griffith-Joyneri 100m maailmarekord

"Flo-Jo" võis küll 1988. aastal vastuoluliselt karjääri lõpetada, kuid tema nimel on jätkuvalt kolm kõige kiiremat naiste 100 meetri jooksu. Maailmarekordi 10,49 jooksis ameeriklanna 1988. aasta juulis. Imejooksja lahkus elavate hulgast kõigest 38 aasta vanusena.

Edwin Mosesi järjestikune võiduseeria

Ameerika 400 meetri tõkkejooksja võitis koguni 122 võistlust järjest ajavahemikul 1977-87. Sinna sisse mahtus ka 107 finaaljooksu ning neli maailmarekordiga lõppenud jooksu. Ei kujuta ette, et ükski kergejõustiklane suudaks tänapäeval jooksualadel võita 122 võistlust järjest.