INTERVJUU: WRC autot müüv Georg Gross mõtleb rallikarjääri lõpetamisele
Eesti autoralli meister Georg Gross on leidnud oma WRC masinale potentsiaalsed ostjad. Kas sellega lõpeb ka 30-aastase mehe rallikarjäär? Välistada ei saa midagi, ütleb ta.
Internetisaidil rallycarsforsale.net ripub 2013. aasta 9. septembrist üleval kuulutus Ford Focus WRC 2008 auto müügiks hinnaga 205 000 eurot, kontaktisikuks autot tänavusel hooajal hooldanud Ott Tänak.
„Autot on enne seda hooaega kaasajastatud ning on sõitnud 700 km. Turbo on ümber ehitatud pärast viimast võistlust. Auto on võitnud sel aastal kõik võistlused ilma ühegi tehnilise probleemita. Varem sõitis sellega Matthew Wilson. Võimalik küsida lisainfot,“ seisab kuulutuses.
Alates 2011. aasta Võru talverallist 2008. aasta Ford WRC-ga sõitnud Gross ütleb Delfile ja Eesti Päevalehele antud intervjuus, et masin on küll aastatega emotsionaalselt kalliks saanud, kuid müük tuleb ära teha. Mis edasi? Kas rallikarjääriga on kõik? Gross loodab nendele küsimustele vastuse valmis mõelda selle aastanumbri sees.
Mida auto müügi kohta hetkel rääkida tead?
Hetkel ei olegi midagi rohkem teada kui seda, et selle nädala lõpu poole peaksid tulema inimesed Itaaliast seda vaatama. Ilmselgelt mingid rallisõitjad, aga kes nad täpselt on, ei tea. Kas ostuks läheb, eks näis, aga vähemalt on mul neile hetkel midagi pakkuda, auto jäi Saaremaal ilusti terveks.
Kui maha saad selle müüdud, siis mida endale asemele otsid?
Ei ole veel nii kaugele kaugele mõelnud. Õnneks on järgmise rallini aega, järgmisel aastal see alles toimub. Kõigepealt tuleb vana auto maha müüa, siis saab mõelda, mida asemele osta või kas üldse. See on veel täiesti lahtine.
Seega ei tea sa veel, kas üldse rallisõiduga jätkad?
See on tõesti selgeks mõtlemata. Olen järjest rohkem püüdnud isal abiks olla ja töörattasse rohkem sisse elada. Võidusõidupool on minul alati rohkem hobi olnud. On küll kihvt vaheldus, aga mis seal salata, kulukas samuti. Kui üldse järgmisel aastal sõidan, siis võib-olla ainult mõne sõidu. Kui auto kohe ära ostetakse, siis ei saa välistada, et soetame midagi asemele, aga ma kordan veel, et see on kõik veel selgusetu.
Millal otsuse jätkamise osas langetad?
Keeruline küsimus. Kui ma seda isegi teaks. Arvan, et asjad peavad lihtsalt oma teed edasi minema, küll siis aeg näitab õige suuna kätte. Esimene samm on kindlasti auto müümine. Kui see tehtud, siis on aega mõelda. Niikaua kuni pole müünud, on ka reaalne, et sõidan sellesama masinaga edasi. Aga kuna hetkel on väga konkreetsed ostjad olemas, kes ka juba kohale tulevad, siis on tõenäoline, et võib ära minna. Eks ma selle aasta jooksul pean asjad selgeks mõtlema.
On sul müügi suhtes väike närv ka sees?
Natuke ikka. Selle ajaga on auto ikka armsaks saanud. Aga mis teha. Aeg läheb edasi. Viis aastat on rallimaailmas väga pikk aeg ning selles mõttes on see auto juba uunikum.
Oletame, et langetad otsuse rallikarjääriga lõpparve teha, siis mida sellest ajast kõige eredamalt meenutama jääd?
Kindlasti on ka Rally Estonia esikoht väärikas tulemus, aga sõidu mõttes oli tegelikult meeldejäävam 2011. aasta Rally Estonia, kui ma auto kolmandal kohal (Mads) Östbergi ja (Markko) Märtini järel sõites viimasel katsel kummuli keerasin. Oli väga kihvt võidusõit, mis siis, et kukerpalli tegin. Tegelikult on kõik rallid omamoodi kihvtid olnud.
Miks sa kunagi MM-sarjas pole proovinud läbi lüüa?
Esiteks olen ma juba 30-aastane ja teiseks pole see mul kunagi eesmärk omaette olnud. Kindlasti olen juba vanuse poolest rongist maha jäänud. Tegelesin ralliga puhtalt fiilingu pärast. Ainult sellepärast välja minna, et saaks maailmas sõita, ei ole ka mõtet. Mingi eesmärk peaks ikka olema ja seda mul tänasel päeval lihtsalt ei ole. Mul on eesmärgid siinsamas kodu lähedal. Prioriteedid on natuke muutunud, ütleme nii.
Aga mõtteid selles osas on olnud?
On, aga mõteteks on nad õnneks jäänud. Tegelikult on ralli ka küllaltki ohtlik ala ning iga aastaga hakkad ka sellele üha rohkem mõtlema. Midagi ei juhtu, kui maailm vallutamata jääb. Olen ikkagi päris palju sõita saanud ning selle eest pean isale väga tänulik olema, kes mulle selle võimaluse on andnud. Suured tänud ka Ott Tänakule ja kogu meeskonnale, kes suutis mu autot nii hästi töös hoida.
Eestis sul selle masinaga ju sisuliselt konkurents puudus. Sa ei tunne, et tahaks ka veidi võidu kihutada?
Päris nii seda ka võtta ei saa, et võidukihutamist üldse polnud. Pidin endast maksimumi andma igal pool. Ütleks selle kohta nii, et kui sa korraks saad proovida sellise autoga sõita, mis on ehitatud nii, et kui puutud näpuga käsipidurit, siis see töötab ja käigud käivad rooli pealt, siis sellest autost enam niisama lihtsalt välja astuda ei taha. Ja lihtsalt sellepärast, et kellelgi teisel pole Eestis konkureerivat autot, ise tagasi lahjema peale minna... See ei ole eriti mõeldav.
