Hooaja parim etapp: Viidas tõusis kaks korda poodiumile

Möödunud nädalavahetusel Lédenon’ ringrajal sõidetud F4 French Championshipi vormelisarja eelviimasel etapil sai Tristan Viidas kirja hooaja parima tulemuse, kui kerkis kolmes sõidus kahel korral poodiumile.

Kvalifikatsioon oli sõitjate jaoks problemaatiline, kuid Viidas oli üks nendest, kes sellest kõige vähem kaotas. Sessiooni esimeses pooles sõitis ta välja ajasõidu kiireima ringi, kuid poole pealt hakkasid lehvima kollased lipud. Kui lipud langesid, oli vahepeal kadunud ka päike, mis tähendas, et raja temperatuur oli langenud ning edasiste kiirete ringide tegemine raskendatud. Viidase kiireim ring jäi siiski parimaks ning tema paremuselt teine aeg oli kolmas.

Esimeses sõidus startis Viidas seega kolmandana. Kohe stardis sai viies mees Viidasest mööda ja nii langes eestlane neljandaks. Kui esimestel ringidel käis tihe võitlus positsiooni pärast, siis hiljem tulid turvalised vahed sisse ja nii kulgeti kuni lõpuni. Esimese sõidu võitis prantslane Jules Gounon, kellele järgnes britt Felix Hirsiger (+5,943). Kuna eespool olev konkurent sai karistada, kerkis Viidas kolmandaks ning kaotas võitjale lõpuks 6,626 sekundit.

Nagu prantslaste F4 sarjale kombeks, starditi esimeses sõidus esikümne ümberpööratud järjekorras, mis tähendas, et Viidas läks rajale kaheksandana. Kohe sõidu alguses möödus Viidas kolmest konkurendist ning tõusis viiendaks. Kuna ühele eespool olnud konkurendile anti veel ka boksist läbisõidu karistus, tõusis eestlane neljandaks. Paraku püüdis sarja üldliider Anthoine Hubert Viidase kinni ning eelviimasel ringil ka möödus temast. Viidase kohaks jäi teises sõidus seega viies. Esikoha sai prantslane Tom Le Coq, teine oli samuti prantslane Remy Deguffroy (+0,593) ja kolmas belglane Neal Van Vaerenbergh(+1,134). Viiendal positsioonil lõpetanud Viidas kaotas võitjale 2,495 sekundit.

Kolmandas sõidus läks Viidas rajale esikohalt, kuid kohe stardis lasi ta Gounon’ mööda ning langes teiseks. Kogu sõit mööduski kindlalt teisel kohal sõites – vahe esimesega püsis üsna muutumatuna ning jälitaja rollis olnud Hubert ei suutnud samuti eestlasele väga ohtlikuks saada. Viidas kaotas võitjale lõpuks 1,277 sekundit, Hubert jäi maha 1,769 sekundit.

“Treeningsõidud polnud seekord kõige paremad – otsisin nii autot kui ennast. Kvalifikatsioonis sain seadsituse korda ja ka enda sõidus tegin korrektuure. Õnneks tuli kvalifikatsioonis võit ära. Kerge see polnud, kuna pool ajasõitu lehvisid kollased lipud. Ise tulingi viis minutit enne lõppu rajalt üldse ära.

Esimeses sõidus startisin kolmandana, mis polnud sellel rajal just parim lähtekoht. Rajal on stardisirgel veel vana asfalt peal ja ma ei saanud korralikult minema. Lisaks on see rada eriline, sest esimestel on veidi keerulisem startida, kuna nende kohad on veidi kallaku peal. Sõidus tulid kõikide pilootidel väiksed vahed sisse ja lõpetasin neljandana. Kuna eespool lõpetanud mehele anti karistus, olin lõpuks kolmas.

Teises sõidus startisin kaheksandana, kuid tõusin kiiresti viiendaks ja siis neljandaks. Hubert hakkas aga lõpu eel tagant kõvasti suruma. Proovisin teda küll kata, kuid tegin väikse vea, ees läksid pidurid plokki ning tema masin oli nii palju kiirem, et ta sai minust mööda.

Kolmandas sõidus startisin küll esimesena, kuid lasin kohe stardis Gounoni mööda. Tegelikult oli terve nädalavahetuse niimoodi, et see, kes esimesena startis, ei lõpetanud kunagi esimesena. Lisaks oli öösel vihma tulnud ja minu rajapool oli veidi märg. Esimese aga ka kolmanda kohaga oli terve sõidu aja üsna kindel vahe sees. Kaks korda läks Hubertiga actioniks, kuid ta minust mööda ei pääsenud.

Kuigi nädalavahetusel polnud palju möödasõite, polnud etapp kindlasti kerge. Rada on ise juba väga eriline, üles-alla kulgev ja väga ebatasane. Kui tahtsid kiire olla, pidid olema stabiilselt kiire. Väiksed vead maksnuks seal kohe kätte. Vaimselt oli pinge kogu aeg peal.

Teine koht on üldarvestuses veel täiesti võimalik. Järgmise etapi rada on täiesti erinev – hästi lauge ja suurte väljasõidu aladega. Kiire rada, kus saab riske võtta.”