Tarmo Rüütli: vähemalt oli hoogne ja südamest mängitud mäng

Mängujärgsel pressikonverentsil tunnistas Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli, et kuigi mängupildiga võis tänases kohtumises rahule jääda, polnud tulemus ikkagi see, mida meeskond oleks viimasest kodusest MM-valikmängust tahtnud.

Tarmo Rüütli sõnul näitasid eestlased teisel poolajal paremat mängu kui esimesel. „Toimus areng läbi mängu. Esimesel poolajal need käigud palliga – ma ei olnud nendega päriselt rahul, sest liiga palju mängiti õhust, otsiti kiirustades rünnaku lõpukäike, aga see ei võimaldanud tekitada reaalseid väravaolulordi. Teisel poolajal panime juurde, pall püsis maas, leiti partnereid, kellega rünnakut jätkata. Aga loomulikult oli märgata meie meeskonna füüsilist allajäämist, võitlust oli tohutu palju. Vastane oli võimas, suutis momendid ära lüüa, see ongi meie vahe. Maht oli meeletu ja tööd tehti südamega, eks tuleb leppida selle tulemusega.“

Eriti valus oli Eestile keskkaitsja Raio Piiroja kaotus esimesel poolajal, kui pallur vigastusega platsilt lahkus. Rüütli sõnul jääb Piiroja teisipäevasest kohtumisest Rumeeniaga kindlasti kõrvale, kuid täpsemat selgitust vigastuse kohta saab jagada doktor Kaspar Rõivassepp. „Aga Rumeenia mänguks tuleb keskkaitse leida Eesti liigast, nagu ma ka enne mängu ütlesin, et võib tekkida see vajadus. Kahjuks see vajadus tekkis.“

Piiroja asemel mängu lülitunud Mikk Reintami esitusega jäi Rüütli aga igati rahule. „Jah, ma jäin temaga absoluutselt rahule. Me ei vajunud ka mängus oma kasti juurde ära. Vastased mängisid palju palle võitluse peale, aga mul ei ole kellelegi midagi ette heita, täiesti korralik esitus.“

Ungari mängu suure kaotuse põhjuseks toodi kuu aega tagasi ka Hollandi mängust sees istunud väsimust. Kas see ka Rumeenia mängus takistuseks saab? „Eks tühjaks joostud tunne on peale iga mängu, küsimus on selles, kuidas mehed ära taastuvad. Võreldes Hollandi mänguga on vähemalt see hea, et kaartidega ei jää keegi eemale ja võibolla ka väga olulisi positsioone ei pea vahetama, sundkäike ei pea tegema. Kogu keskväli jäi terveks.“

Selle valiktsükli kodumängude kokkuvõtteks nentis Rüütli, et kindlasti ei tehtud seekord nii head esitust kui eelmises valiktsüklis. „Kogu aeg jäi midagi puudu, kodumängudes Ungariga, Rumeeniaga... Kasvõi tänagi - eks see väravalöömine ei ole kerge, võimsust jääb natuke puudu, aga vähemalt oli see viimane mäng hoogne ja südamest mängitud. Mängupildi poolest halb mälestus ei jää, aga kindlasti ootavad kõik paremaid tulemusi. Seda stabiilset realiseerimist ei ole. Kui Kostja kahur tulistab, oleme heas seisus, aga üldiselt ei ole äralööjaid mehi nii palju. Kogu aeg olid võrdsed mängud, rasked heitlused ja paradoksaalsel kombel tegime kõige väärikama mängu meie alagrupi võitja vastu. See ehk jätab pealtvaatajate hinge mingisuguse rahulolu.“