Janno Kivisild: edu tagavad targad treenerid ja intelligentsed mängijad

Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild usub, et mõni Eesti koondis jõuab kunagi finaalturniirile. Kivisild ütles portaalile jalgpall.ee, et edu võtmeks on targad treenerid ja intelligentsed mängijad.

Eestis kasvab aasta-aastalt jalgpalliharrastatavus üsna jõudsalt. Järjest rohkem tekib uusi klubisid ja erinevates kohtades tuleb üha enam lapsi trenni. Aga kas ka kvaliteet on paranenud ja kas meie treenerite kvalifikatsioon jõuab ajaga sammu pidada?
Teeme jalgpalliliidus selle nimel tööd, et erinevates valdkondades oleks areng proportsionaalne. Üritame laiendada haritud treenerite ringi ja tõsta tipptreenerite kvaliteeti. Praegu on neid inimesi, kes tahavad treeneritööd teha piisavalt, seepärast oleme püüdnud parandada rahvajalgpalli koolituste taset ja suurendada nende arvu. Tahame, et ka algajad treenerid saaksid korralikud baasteadmised, kuidas laste ja noortega tegeleda.

Kas jalgpalliliit on kõik Eesti treenerid ja treeninggrupid enda jaoks ära kaardistanud?
Usun küll. Kindlasti need, kes osalevad võistkondadega meistrivõistlustel ja kes on osalenud treenerikoolitustel.

Koolitused on igal tasemel treeneritele, aga kas on veel üldse neid, kellel puudub kvalifikatsioon?
Raske öelda. Oleme püüdnud oma koolitustega seda arvu aasta-aastalt vähendada. Sel aastal toimub meil 11 rahvajalgpalli koolitust, järgmisel aastal juba rohkem. Tahame anda võimaluse aktiivsetele lapsevanematele, õpetajatele, mängijatele ja teistele jalgpallihuvilistele end arendada. Järgmisel aastal on plaanis muuta rahvajalgpalli koolitused spetsiifilisemaks. Plaanis on koolitus klubi noorjalgpalluritele, koolitus kooliõpetajatele, koolitus täiskasvanute amatöörjalgpalliga tegelejatele. Erinevatele huvigruppidele peab lähenema erineva nurga alt ning kursuse programm planeeritakse vastavalt tasemele, kust tullakse ja millised on eelnevad jalgpallialased teadmised.

On vastava hariduse puudumine probleem?
Kõige olulisem on see, et erinevates Eesti kohtades soovitakse jalgpalliga tegeleda ja on olemas entusiastid, kes seda asja veavad. Meie huvi on, et neil oleks siiski elementaarsed teadmised sellest kus, millal ja kuidas treeninguid läbi viia. Kui on huvi jalgpallitreenerina tegeleda, siis peaks ikkagi kaaluma rahvajalgpalli koolituse läbimist. Kahepäevane kursus annab neile praktilised baasteadmised jalgpallitreeningutest ja kindlasti ka uusi ideid treeningute läbiviimiseks.

Eesti Jalgpalli Liidu noortetöö tehnilise direktorina oskad anda hinnangu noortetreenerite üldisele tasemele.
Spekter on üldiselt lai. Meil on väga tublid noorte tipptreenerid, kes on juba aastaid suutnud noori mitmekülgselt arendada ja kasvatanud neist väga heal tasemel noormängijaid. On treenereid, kes on saavutanud tulemusi, võitnud kulda ja karda, kuid mängijate lõplikud võimed on jäänud realiseerimata. Neist ei ole saanud tippmängijaid või on nad hoopis jalgpalli juurest jäädavalt lahkunud ja leidnud endale muud väljakutsed. On ka sellised treenerid, kes on rohujuure tasandil head organisaatorid ja tublid lastega tegelejad, kelle õpilastest kasvavad korralikud Eesti riigi kodanikud. Kindlasti on meil igal tasemel juurde panna. Treeneritel tuleb enda taset läbi koolituste tõsta ja oma teadmisi pidevalt täiendada.

On treenerid aktiivsed koolitustel osalejad?
Usun, et piisavalt aktiivsed. Samas peame meie omalt poolt uusi koolitajaid arendama, et tõsta kvaliteetsete kursuste arvu. Kolm meest - Aivar Lillevere, Jan Harend ja Roman Treial on oma ristsed juba saanud ning valmis kvaliteetseid kursusi iseseisvalt läbi viima. Uute koolitajatega saame koolituste arvu tõsta.

Sinu ülesandeks on ka Eesti koondise mängufilosoofia väljatöötamine ja algab see juba tööst noortega. Kuhu me peame selles vallas jõudma?
Oleme enda jaoks lahti kirjutamas filosoofiat, kuidas meie noortekoondised lähtuvalt mängu neljast põhimomendist mängima peaks - kui me ründame, kui me kaotame palli, kui me kaitseme ja kui me võidame palli. Kirjeldame lahti mängijate tegevused vastavalt nende positsioonile ja millised peavad olema mängija tehnilised-, taktikalised-, suhtlemis-, vaimsed- ja füüsilised omadused lähtuvalt mängitavast positsioonist. Oleme noortekoondiste treeneritega töötanud nende momentide kallal ja üritanud oma mängimise visiooni pidevalt täiustada. Oleme kaasanud aruteludesse ka erinevatel positsioonidel mängivaid Eesti koondislasi ja teisi treenereid, et ka nende teadmisi kasutada.

Kas kõik noortetreenerid on sellest aru saanud ja töötavad valitud suunas?
Teeme tööd selle kallal, et kõik noortekoondiste treenerid treeniksid ja mängiksid lähtuvalt meie filosoofiast ja üritaks seda ka mängijatele edasi anda. Aasta lõpus saame teha kokkuvõtteid ja vaadata, kuidas edasi minna. See on kõik seotud ka mängijate valikuga – koondise märksõnaks on intelligentne mängija, kes on suuteline visiooni ellu viima ja leidma keerulistes olukordades iseseisvalt õigeid lahendusi.

Üks sinu ülesanne on noortekoondiste tegevuste juhtimine. Kui varem olid noortekoondiste treeneriteks Lars Hopp ja Frank Bernhardt, siis nüüd on need jagatud erinevate treenerite vahel. Miks?
Et valik oleks laiem ja treenerid saaksid keskenduda kindlale vanusegrupile. Nii saame parema ülevaate, kuidas nad meie visiooni edasi annavad. Võimalusel püüame järgmisel aastal treenerite ringi laiendada, et leida parimad võimalikud treenerid meie noortekoondislastele.

Praegu on ametis paju erinevaid treenereid. Miks just need mehed?
Noortekoondiseid juhendavad Lars Hopp, Karel Voolaid, Kristen Viikmäe, Aivar Lillevere, Urmas Kirs, Ain Tammus, Liivo Leetma, Aiko Orgla, Oleg Andrejev, Andrus Lukjanov, Marko Pärnpuu ja Martin Reim. Selle hooaja eel lähtusime treenerite valikul kahest kriteeriumist. Ühelt poolt soovisime oma meeskonnas näha kogenud noortetreenereid ja teisalt endisi Eesti koondise mängijaid, kes on sidunud oma tuleviku treeneritööga ja kes soovivad oma mängijakarjääri jooksul talletatud kogemusi edasi anda järgmistele põlvkondadele. Neil kõigil on oma kogemused, oskused ja arvamused ning see kindlasti aitab kaasa protsessi arengule.

Meil on koondised U-15, U-16, U-17, U-18, U-19, U-21 ja U-23 vanuseklassides. Neist valiksarjades osalevad vaid U-17, U-19 ja U-21. Teised on selleks, et parematel silma peal hoida?
Noortekoondiste arendamine on järjepidev protsess ja töö toimub pidevalt. Vanuseklassides, kus valikmänge pole, toimuvad regulaarselt treeningkogunemised ja mängitakse kontrollkohtumisi. Meie jaoks on tähtis, et mängijatel oleks koondisega pidev kontakt ja meie treenerid saaksid järjepidevalt tegeleda mängijate arendamisega.

Kas tingimused Eestis on arenguks piisavad?
Peab püüdlema veel parema poole ja alati saab juurde panna. Peame tõstma treenerite taset ja parandama infrastruktuuri, kus heaks jalgpalluriks kasvada. Samas on meil juba mitmed noortekoondislased välismaal ja see näitab, et Eestis tehakse mängijate kasvatamisel kvaliteetset tööd.

U-19 koondise kõik kolm ründajat - Kevin Kauber, Frank Liivak, Bogdan Vaštšuk - saavad enda nime taha kirjutada juba välisklubi. Kas see näitab ikkagi meie noortevuti arengut?
See on tunnustus meie noortetreenerite töö kvaliteedile, sest need mehed pole saanud sinna tutvustega, vaid on pidanud enda oskusi tõestama. Usun, et läheb veel paremaks ja arengud näitavad, et töötame õiges suunas.

Kas välismaal mängivate noorte tase on siin mängivatest eakaaslastest parem ja on nad koondises liidrid?
Siinkohal oskavad kõige paremini sellele küsimusele vastata nende treenerid, sest liidriks olemine sõltub paljuski mängijate isikuomadustest ja rollist, mille treener mängijale meeskonnas on andnud. Kindlasti on kõigil mängijail soov anda endast maksimum. Liidrirolli võivad kanda ka Eesti klubis mängivad mehed. Selleks ei ole vaja ilmtingimata minna välismaale.

Siiski võiks meil välismaal olla ikkagi rohkem mängijaid.
Vastavalt mängijate arengule toimub ka nende välismaale minek. Aga ma ei arva, et see oleks ainuke võimalus tasemel tippmängijaks saada. Meie klubides tehakse väga korralikku tööd ja ka Eestis on võimalik tippmängijaks sirguda. Noored saavad oma potentsiaali ka siin realiseerida. Aga kui minnakse akadeemiatesse, kus toimub mängijate tasakaalukas ja mitmekülgne arendamine tippmängijaks, on ka see hea võimalus järgmiseks sammuks.

Äsja mängis valikturniiri mänge U-17 koondis. Serbias kaotati Kreekale 1:3, Serbiale 1:4 ja Andorrat võideti 2:0. Kuidas hindad seda tulemust?
Muidugi pole suure skooriga kaotused head, aga kui mängime oma visiooni ja tulevikku silmas pidades, siis on kaotused vahel paratamatud. Aga tähtsam on töö tuleviku nimel, sest on oluline, et neist noormeestest saaks aastate pärast A-koondise mängijad, kes tunnevad end palliga vabalt ja enesekindlalt. Selle poole püüdlemine toob praegu kaasa ka eksimused, mis paraku kajastub ka tulemustes. Oluline on mõte ja idee, millega mängima mindi ja kuidas need ellu viidi. Tuleb teha õiged järeldused ja edasi minna.

Meie A-koondis püüdleb oma praeguse mängustiiliga rohkem pallivaldamise poole ja kui noored sellele tasemele jõuavad, siis on nad juba oma ristsed kätte saanud. Võime mängida paremale skoorile, kuid umbkaitses istumine ja palli sihipäratu ettemängimine ei arenda meid edasi. Praegused noortekoondislased on need mehed, kes mõne aasta pärast peavad A-koondises mängima kandvat rolli ja aitama koondisel teha järgmisi kvalitatiivseid samme edasi.

10.-15. oktoobrini toimub Venemaal 2014. aasta Euroopa meistrivõistluste U-19 valikturniir. Eesti vastasteks on Ukraina, Venemaa ja Malta. Millised ootused on meil Karel Voolaidi juhendatava koondisega?
Kindlasti ei ole prioriteediks ainult võit. Väärtuslikum on turniiri järel saadav info, kuidas me mängisime, millised olid meie nõrkused ja tugevused, kuidas minna edasi. Tahame näha, kuhu on aastaga jõutud ja kuidas on mängupilt arenenud.

A-koondise lähim järelkasv, U-21 koondis Martin Reimi juhendamisel, kaotas EM-valikmängus Taanile 0:1, Andorraga viigistati 1:1, võõrsil võideti Sloveeniat 1:0 ja Bulgaaria vastu oli tulemus 1:1. Kui viik Andorraga välja arvata, siis vist suuri etteheiteid pole?
See on koht, kus lisaks mängijate arendamisele tuleb ka tulemusele mõelda, sest selles meeskonnas mängib meie A-koondise lähim järelkasv. Mängupilt peab vastama meie nägemusele. Asjad liiguvad õiges suunas, sest meeskonnas on sisu ja mängupilt areneb. Andorra vastu saime küll tagasilöögi, aga viimastes võõrsilmängudes Sloveenia ja Bulgaariaga näitasime korralikku kvaliteeti.

Kas meie mängustiil viib kunagi mõne meeskonna ka finaalturniirile?
Usume, et see on võimalik, muidu seda tööd ju ei teeks. Tugeva mänguvisiooni abil, tarkade treener-pedagoogide ja intelligentsete mängijate koostöös on kõik võimalik.