Meistriliigas võeti laupäeval dopinguproove, loosiõnn naeratas ka Bärengrubile ja Wakuile
Pallureid testiti Kadriorus toimunud Nõmme Kalju - FC Flora kohtumisel ning samal päeval Sillamäel peetud sealse Kalevi ja FC Levadia mängu järel, lisaks veel eelmisel teisipäeval Tartu Tammeka ja FC Infoneti mängul.
Dopinguprotseduur Eesti liigas näeb välja järgmine: matši vaheajal viib mängu inspektor läbi loosi, millega mõlemast meeskonnast valitakse dopingukontrolli kaks mängijat ning mängu järel astuvad murult riietusruumi siirduvatele mängijatele vastu vastavad ametnikud ja viivad nad dopinguproovi andma.
Dopingukütid külastasid ka möödunud teisipäeval Tartu Tammeka ja FC Infoneti 1:1 lõppenud kohtumist, kus kodumeeskonnal kutsuti kõrvale Kristjan Tiirik ja Jürgen Lorenz, Infonetil Andrei Kalimullin ja Oleg Valov.
Siinkirjutaja viibis isiklikult Kalju ja Flora kohtumisel ning tribüünilt jäi silma, et Wakui tundis pärast dramaatilist 2:2 viigimängu dopingukontrolli minemisest üsnagi häiritud olevat. Eesti Jalgpalli Liidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul võivad pallurid vahel raske mängu järel tujutseda, kuid suuremaid probleeme kolmeaastase perioodi jooksul, mil süstemaatilisemalt testimisi on korraldatud, neil olnud pole.
"Pärast pingelist 2:2 viiki ei pruugi mängija olla väga õnnelik, et ta peab minema dopinguproovi andma, mis teinekord võib olla väga pikk, vahel isegi mitu tundi kestev protseduur," mõistab Uiboleht mängijate esimest negatiivset reaktsiooni, kuid ütleb, et üldiselt on klubidelt saadud aktsioonile positiivset tagasisidet.
Olgu ära öeldud, et kolme aasta jooksul pole Eestis ühtegi positiivset proovi antud.
"Möödunud nädalal toimunud testimiselt saime klubide poolt ainult positiivset tagasisidet, öeldi "väga hea, et neid asju teete". Testime mängijaid ka kindlasti tulevikus. Jalgpallur on nagu iga teinegi sportlane, kes teab, et dopinguproovi andmise võimalus on alati olemas ja sellega peab arvestama."
Kallis lõbu
Dopingutestimise kulud katab Eesti jalgpalliliit. Uibolehe sõnul kulub aastas proovide testimiseks mõni tuhat eurot.
Ühelt poolt on dopingukontrolli eesmärk Uibolehe sõnul kasvatuslik, teisalt võideldakse selle nimel, et meie jalgpall oleks patustajatest puhas, olgu siis keelatud ained sattunud mängija organismi tahtlikult või tahtmatult. "Antidopinguagentuuri esindajad on käinud ka klubide hooajaeelsetel seminaridel rääkimas, millised on dopinguained, mida peaks meeles pidama ja mida vältima," lisas Uiboleht.
"UEFA küll otseselt ei nõua, et me oma mängijaid testiksime, aga me teeme seda jalgpalliliidu ja SA Eesti Antidoping koostöös ikkagi, sest me kasvatame Eesti liigas mängijaid, kes mängivad meie rahvuskoondises ja noortekoondistes ning klubidega eurosarjades, kus dopingukontrolli sattumise tõenäosus on veel suurem. Protseduurid peavad olema selged, nad peavad selleks valmis olema. Kust mujalt sa ikka õpid kui mitte kodust?"
