DELFI MILANOS: Vaata täispikkuses Kristjan Kanguri intervjuud!

Eesti parimal korvpalluril Kristjan Kanguril algab õige pea neljas järjestikune hooaeg Itaalia liigas. Viimastel aastatel on ta liikunud klubist klubisse ning seekord saab teda mängimas näha Milano EA7 Emporio Armani värvides. Sihikul on Itaalia meistritiitel ning TOP 16 koht Euroliigas. Kodusest Euroliiga finaalneliku turniirist kõva häälega ei räägita.

Sind võiks juba nimetada poolenisti itaallaseks, neli aastat on päris pikk aeg. Oled paar nädalat oma uue koduklubi juures viibinud. Millised on muljed ja kuidas sind vastu võeti?

Muljed on meeldivad, positiivsed. Hästi on vastu võetud. Kõik paistab uus ja huvitav, veidi isegi kurnav. Hooaja algused on põnevad, kokku saab uus võistkond, uued mängijad. Treener on võrreldes mullusega ikkagi sama, aga kogu tiim värske.

Ole hea räägime veel korra üle sinu saabumise Milanosse. Kogu selle saaga, mida on kajastatud niipidi ja naapidi. Kas olid sul kokkulepped ikkagi varem ära sõlmitud ja te lihtsalt ootasite õiget aega, millal asi ametlikuks teha?

Eks neid jutte on igasuguseid ja jutuvestjaid samuti. Fakt on see, et ma läksin Sienaga sõbralikult lahku ja olin vaba agent paar nädalat, enne kui Milano klubi ühendust võttis. Ma päris täpselt päeva ei oskagi öelda, millal mulle silm peale pandi, aga see on juba Milano klubi pärusmaa. Nende poolt tuli pakkumine ja ega ma ausalt öeldes väga kaua ei kõhelnud. Teadsin meeskonna taset, teadsin nende uut peatreenerit. Minu jaoks tuli otsus Milanoga liituda suhteliselt lihtsalt.

Tuleb välja, et Kristjan Kangur on Milano klubi „vanake“. Sünniaastalt on sarnaselt sinule 1982. aasta mees C.J Wallace, kuid ta on mõni kuu noorem. Kas see tähendab seda, et on kätte jõudnud need ajad, kui tuleb hakata mõtlema sellele, et saaks pensionipõlveks midagi kõrvale panna?

Ei taha seda endale tunnistada (muigab). Fakt on aga see, et sünniaastalt olen tõesti meeskonnas kõige vanem. Paar aastat tagasi Vareses olin ma veel nooremate seas, asjad on kuidagi teistpidi liikunud. Ma ei taha ennast päris „vanakeseks“ veel tunnistada. Eks nüüd pean asju rohkem mõistusega võtma, vanem mängija, nagu ma olen. Võib-olla järgmisel aastal satun sellisesse võistkonda, kus olen vanuse poolest tagasi keskmike hulgas. Kunagi ei tea.

Vaata intervjuud täispikkuses: