Höövelsoni esimene judo- ja sumotreener Riho Rannikmaa pidas hoolealuse profisumos läbilöömise alustaladeks tema visadust ja töökust.

„Visadus, mis on mind palju aidanud, ei kao Eesti inimestest kuhugi,“ lausus Baruto Delfile ja Eesti Päevalehele.

Küsimusele, kas pärast sumokarjääri lõpetamist langes tal koorem õlgadelt, vastas sumomaadleja: „Olen harjunud oma koormat kandma ja see koorem, mis mul on tulnud kanda Eesti inimeste ja Eesti ühiskonna ees, ei kao kuhugi. Ka seda koormat olen kandnud meeleldi.“

Baruto oleks tahtnud võidelda tagasi koha profisumo kõige kõrgemas divisjonis makuuchis, kuid põlvevigastus ei lubanud enam täisjõuga maadelda.

„Eks igal sportlasel on alati kahju lõpetada oma sporditee. Saan nüüd väga hästi aru neist, kes on pidanud seda tegema vigastuse tõttu,“ ütles Baruto.

Loe pikemat lugu Barutost neljapäevases Eesti Päevalehes.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena