Sander Pärn stardib Saksamaal karjääri esimesel MM-i asfaldirallil
Kui Pärna jaoks on tegu esimese asfaltkattega teepinnasel sõidetava võistlusega, siis tema kaardilugeja Järveoja omab ka varasemat kogemust sellelt pinnaselt. "2007. aastal, kui ma Aigar Pärsiga sõitsin, osalesime samuti Saksamaa rallil ja teenisime sealt ka kaheksanda koha eest JWRC arvestuse punkti," rääkis Järveoja tiimi pressiteenistuse vahendusel.
Pärn ei tee saladust, et Saksamaa ralli tuleb neile raske. "Ei ole kunagi varasemalt ühelgi asfaldirallil osalenud. Saksamaa on meile selles mõttes esimene ja tegu ei saa olema kindlasti lihtsa võistlusega. Varasemalt on see ralli näidanud, et eksimusi väga andeks ei anta, ning et kontsentreeritus peab igal katsel olema maksimaalne selleks, et korralikku resultaati saada," selgitas Pärn.
Trieri linna ümbruses Moseli maakonnas sõidetav võidusõit on tuntud ja tunnustatud oma keeruliste teede poolest. Viinamarajaistanduste vahel sõidetavad kiiruskatsed on ühed omanäolisemad kogu MM-i karussellis. Teeolud katsetel on väga vahelduvad: kohati on kitsas, kus peab olema väga täpse sõidujoonega, siis on jälle laia ja kiiret osa. Tagapool startides tuleb kindlasti arvestada eespool startivate autode rataste alt teele lennanud lahtise kiviklibu ja lehtedega. Lisaks ei saa mainimata jätta ka Baumholderi sõjaväe hatrjutusväljaku territooriumil sõidetavat lisakatset, mis oma maast välja ulatuvate kivimürakate ehk hinkelsteinidega ning betoonblokkidest koosneva teekattega teeb sellest ühe keerulisema kiiruskatse kogu MM-sarjas.
"Soomest saime hea tulemuse. Nüüd on meie jaoks kodusemad ehk kruusapinnasel sõidetavad kiiruskatsed mõneks ajaks läbi ja peame harjuma asfaldiga. Eesti sõitjad on varasemalt näidanud, et asfaldil kannatab kiiresti sõita küll. Selles mõttes on kõik positiivne," rääkis Pärn, lisades, et kuna varasemalt ei ole ta ühtegi rallit asfaldil sõitnud, siis on raske arvata, milliseks võib ralli lõppresultaat nende jaoks kujuneda.
"Meie kindel eesmärk on ralli lõpuni sõita ja saavutada antud tingimustes meie jaoks parim võimalik resultaat. Oma kiirust asfaldil võrreldes konkurentidega me hetkel ei tea, seega on midagi ennustada suhteliselt mõttetu," ütles Pärn.
Võistlusele eelneval nädalal tehti sõidutrenni ka Rapla kardirajal, kus Pärnale jagasid näpunäiteid asfaldilt suuremaid kogemusi omavad Karl Kruuda ja Martin Kangur. "Sõitsime nii 65 kilomeetri jagu. Sain rohkem tunnetada, kuidas rehv sel pinnasel töötab," selgitas Pärn.
Kuigi kruusateed on mõneks ajaks nüüd seljataga, siis Pärn – Järveoja ennast sellest heidutada ei lase. "Uued kogemused on meile väga väärtuslikud, eriti silmas pidades tulevikku. Tahame õppida ja teha sellest õiged järeldused selleks, et olla tulevikus kiired nii lumel, kruusal kui ka asfaldil," lisas Pärn.
