DELFI HELSINGIS: Kas Arsenal võiks tänu noorte inglaste esilekerkimisele taas meistritiitli eest heidelda?
Järgmisel nädalavahetusel tehakse algust Inglise jalgpalli kõrgliiga uue hooajaga, mis tõotab tulla kindlasti üks viimaste aegade huvitavaimaid (olgugi, et sedasi öeldakse enne igat hooaega). Küsimärke on palju, neist üks on kindlasti seotud ka Londoni Arsenaliga - kas Arsène Wengeri meeskond suudab üle pika aja taas tiitliheitlusesse sekkuda?
Üleeilne Arsenali ja Manchester City sõprusmäng püstitas renoveeritud Helsingi olümpiastaadioni publikurekordi - 39 000 silmapaari. Arsenali poolehoidjad olid neist umbes 80%, mistõttu isegi Cityle mõeldud sektoris leidis palju Põhja-Londoni klubi fänne. Ja mis kõige tähtsam - Arsenal mängis üleeile tõesti hästi ja pani mõtlema, kas Wengeri lootus ja usk, et uuel hooajal on meeskonnal piisav jõud kõige kirkamate kohtade nimel võitlemiseks olemas, võib tõeks osutuda?
Arsenal alustas mängu formatsiooniga 4-3-3, mis tähendas, et keskründajana oli üles antud Lukas Podolski, mullu vasakul äärel tegutsenud sakslane, äärtes mängisid aga Theo Walcott ja Alex Oxlade-Chamberlain.
Kui Podolski ja Mikel Arteta välja arvata, siis koosnes Arsenali rünnak avapoolajal inglastest. Keskväljamehed Jack Wilshere ja Aaron Ramsey toitsid ründekolmikut. Samas olid Ramsey ja Wilshere kohati ka ise tipus meeskonna rünnakuid rikastamas, selle tõestuseks lõi Ramsey ka värava. Walcott ja Chamberlain särasid muidugi oma kiirusega, kuid jagasid ka täpselt sööte ning - mis kõige tähtsam - mängisid meeskondlikult. Ning Wengeriga ei saagi vähemalt selles osas vaielda - noored inglased on vähemalt hooajaeelsete mängude põhjal muutunud paremaks ning paistab, et ka stabiilsemaks.
Teisel poolajal, mil keskväljale oli tulnud tegutsema Arsenali mulluse hooaja võtmemängija Santi Cazorla ja Podolski asemel oli tipus Olivier Giroud, säilis meeskonna kena mäng. Just prantslasest ründaja oli see, kes erinevalt Podolskist õhuvõitluseid võitis ning ka muul moel teravust lõi. Tõsi, City paistis mängu võtvat kohati üsna lõdvalt ja nende kaitsetöö jättis kohati soovida. Olgu mainitud ka Arsenalis "uueks Cesc Fabregaseks" hüütava Gedion Zelalemi nimi, kes teisel poolajal vahetusest sekkus. Meeskonna poolehoidjad jõudsid vaid 16-aastast poolkaitsjat kiita juba enne mängu ning kuigi antud kohtumises ta millegi väga säravaga silma ei paistnud, on teda ilmselt ees ootamas sarnaselt hispaanlasest keskväljamaestrole suur tulevik.
Kui poolkaitse ja rünnak paistab Arsenalil tõepoolest vähemalt praegu toimivat, siis kas toime tullakse ka kaitses? Manchester City vastu alustati nelikuga Bacary Sagna, Per Mertesacker, Laurent Koscielny ja Kieran Gibbs. Kuna Thomas Vermaelen ja Nacho Monreal on vigastatud, siis asendusmeestest on sisuliselt võtta vaid paremkaitsja Carl Jenkinson. Ent kui praegune kaitsenelik püsib tervena, siis peaks üldjoontes hakkama saama - Koscielny on tõepoolest väärt mängumeheks sirgunud (erinevalt algusaastatest Arsenalis, mil ta ebastabiilne oli), Sagna, Gibbs ja Mertesacker, kes küll iga aastaga aeglasemaks jääb, mängivad oma rolli välja. Mainimata ei saa jätta ka väravavahti Wojciech Szczęsnyt, kelle taha ükski meistritiitel kindlasti ei jää.
Hoolimata sellest, et Arsenal paistab olevat justkui heas löögihoos, tuleb arvestada, et Londoni Chelsea, Manchester City ja Tottenham Hotspur (kuniks Gareth Bale pole lahkunud) on meeskonda mitme supermängija näol täiendanud ning Manchester United püsib kivikõvana ka ilma lisandusteta. Arsenal on tänavusel üleminekuperioodil hoidnud (taas) tagaplaanile, ostetud on vaid 20-aastane prantslasest ründaja Yaya Sanogo. Eelkõige seisneb küsimus just selles, kas Arsenalil leidub ka tasemel varumehi, kes põhimeeste vigastuse või vormilanguse ajal suudaks koha väärikalt täita.
Eelmise hooaja lõppedes, kui Sir Alex Ferguson teatas pensionile minemisest, kirjutati Wengeri nimi rekordiraamatutesse väga omapärasel põhjusel - ta oli tol hetkel olnud kauem Arsenali peatreener kui kõikide teiste Inglise kõrgliiga klubide juhendajad oma võistkondade eesotsas kokku. Arsenal pole võitnud küll ammu tiitlit, kuid mullu tõestati hooaja teise poolega ilmekalt, et ollakse võimelised stabiilselt hästi mängima. Seda, kas üle pika aja suudetakse kokku panna ka täispikk hooaeg, näitab aeg. Avavoorus kohtub Arsenal kodus Aston Villaga.
