Igale joogile leidub oma koht ja aeg

Kuum ilm, trenn ja rand on need kohad, kus kõik hea meelega joogipudeli järel haaravad, et mõnusat värskendust saada. Igal joogil on oma funktsioon ja koht ning õige jook tulekski valida vastavalt konkreetsele vajadusele. Tõsi on see, et ühest soovitust selleks ei ole ning lähtuda tuleb ümbritsevast keskkonnast, organismi vajadustest ja joogi oodatavast mõjust.

Inimese vedelikuvajadus varieerub vahemikus 30-40 mg/kg kehakaalu kohta, mis teeb keskmisel naisel koos söögist saadava vedelikuga umbes 2,5 liitrit päevas. Sellest kogusest võiks joogina manustada umbes 1,5 liitrit.

Igapäevaseks tarbimiseks sobivaim jook on vesi, tänu selle paljudele olulistele funktsioonidele organismis. Vesi on suurepärane lahusti, aitab puhastada organismi jääkainetest, reguleerida kehatemperatuuri, osaleb ainevahetusprotsessides ning kuulub organite koostisesse. Seega võiks töölaua nurgal, käekotis, autos ja mujal olla veepudel alati käeulatuses.

Kuni üks tund kestval treeningul on vesi reeglina ka parim trennijook, kuna nii lühikese treeningu puhul ei ole vaja tarbida täiendavat energiat sooritusvõime tagamiseks, vaid piisab organismis olemasolevatest varudest. Vee valikul võiks eelistada naturaalset gaseerimata mineraalvett, mille omastatavus on parim ja mis varustab keha vajalike mineraalidega, mida higi ja uriiniga kaotame.

Suurema treeningkoormuse puhul või aktiivsel suvepäeval võib osaliselt vee asemele valida spordijoogi, mis lisaks veele varustab meid ka vitamiinide ja mineraalainetega ning annab energiat, et koormusele varemini vastu peaksime.

Kes tunneb vajadust joogist saadava energia järele, kuid ei taha spordijooki võtta, võib valida täismahla, mida lahjendada võrdsetes osades kõrge mineraalisisaldusega veega. Selline jook sobib hästi janukustutuseks ka lastele.

Täismahl, piim, keefir ja joogijogurt on ennekõike siiski toiduained, ning janukustutamiseks ei sobi oma kõrgema energia- ja toitainetesisalduse tõttu. Küll aga on need head vahepalad põhitoidukordade vahel söömiseks.

Karastusjoogid sobivad rohkem nautimiseks ning tihti võib neid leida paljude inimeste pidulaualt. Karastusjooke ei pea endale rangelt keelama, kuid nende tarbimisega tuleb osata piiri pidada ning jälgida, et jookide energiasisaldus ei ületaks päevase soovitatud normi.

Eesti toidusoovituste põhjal võiks lastel ja väiksema energiavajadusega täiskasvanutel päevane tarbitud suhkru kogus jääda 50 grammi piiresse. Võrdluseks võib tuua, et klaas (250 ml) Coca-Colat või muud limonaadilaadset jooki sisaldab umbes 27 grammi suhkrut. Umbes sama energiarikas on mahl, millesse tuleks suhtuda kui toitu ning meeles pidada, et liigsel tarbimisel võib mahlast saada suure osa päevasest kalorinormist.

Poes olevad joogiriiulid on pikad ja pidevalt lisandub juurde uusi ja põnevaid jooke. Selleks, et valida just enda vajadustele sobivaim jook, tuleks lugeda pakenditel olevat infot. Siis on täpselt selge, mida jook sisaldab ja tarbija saab teha endale sobivaima valiku.