KOMMENTAAR: Kalju võidumängu rõõmud ja mured
Nõmme Kalju jalgpallimeeskond tegi eile Kadrioru staadionil klubi ajalugu, pääsedes 2:1 võiduga Meistrite Liiga kolmandasse kvalifikatsiooniringi. Suurepärase tulemusega kaasnes palju head, kuid ka veidi negatiivset.
Esmalt positiivsest. Kadrioru staadionile kogunenud 5000-pealine publik tekitas tunde, mille sarnast Lillekülas - meie esindusväljakul - pole ma kunagi kogenud. Staadionit ümbritsev loodus tegi mängu jälgimise hubaseks - lisaks aitasid kaasa päikesepaisteline ja soe ilm ning suurearvuline publik. Lõpptulemusest võib vist järeldada, et ka Kalju mängijatele sobis eilne Kadrioru maagia.
Teisalt oli meeldiv jälgida seda, mis toimus pärast lõpuvilet. Pealtvaatajad skandeerisid omadele, mängijad lendasid üksteise embusse. Ent eriti emotsionaalne oli Kalju peatreeneri Igor Prinsi reageering edasipääsule. Just see ongi spordi võlu, et pole vahet, kas oled Jose Mourinho ja alistad viimaste hetkede väravast Manchester City või oled Igor Prins ja võidad kvalifikatsiooniringis avavastast, murul käed rusikas end põlvedel libistada võivad mõlemad. Hea on näha, et Prins, kes tüüris neli aastat tagasi Levadia samuti kolmandasse eelringi, oskab võidust nii suurt rõõmu tunda ja ei karda seda ka välja näidata.
Ent veidi ka sellest, mis eilse kohtumise juures soovida jättis. Vesivärava tänava poolne sissepääs oli suletud, mis tähendas, et mängule sai tulla vaid peaväravast. Nii oli tekitatud juba eos probleem, sest teada oli, et publikut tuleb palju. Peavärava ees olnud järjekord ulatus nii pikaks, et inimesi vooris väravast sisse umbes 25. mänguminutini (!). Õnneks olid Kalju mängijad sellega arvestanud ja lõid avavärava 28. minutil. Loodetavasti teeb Kalju toimunust omad järeldused ja lahendab järgmise nädala mänguks probleemi.
Teisalt valmistas muret Kalju eilne mängupilt. Kui Helsingis liigutati palli väga kenasti ning probleemiks oli heade väravavõimaluste realiseerimine, siis Kadriorus jättis - eriti just keskväljal - Eesti klubi tegutsemine soovida, samas kaks edasipääsuks hädavajalikku väravat löödi ära. Õnneks pole oluline mitte see, kes rohkem palli valdab, vaid see, kes mängu lõpuks rohkem väravaid lööb, ja seetõttu ei tohi ega saagi Kalju mängu üle liialt nuriseda.
Juba nädala pärast mängib Kalju Kadriorus kolmanda kvalifikatsiooniringi avakohtumise Plzeňi Viktoriaga. Tšehhi meistermeeskond on kindlasti hoopis teisest puust vastane kui HJK, kelle mäng viimastel nädalatel igast otsast longanud on. Üsna hirmuäratavana näib juba seegi, et Viktoria lõi Bosnia meistrile Sarajevo Željezničarile kahe mänguga kuus väravat. Tõsi, ka endale lasti lüüa liialt palju, 4 väravat. Olgu mainitud, et Viktoria on mänginud kahel viimasel hooajal eurosarjas alagrupiturniiril - 2011. aastal Meistrite Liigas, mullu Euroopa Liigas. Sama plaan on tšehhidel kindlasti tänavugi.
