Avo Keel: Eesti võrkpallikoondises oli universiaadil märgata hambaharja efekti
Eesti võrkpallikoondise peatreener Avo Keel sai universiaadil veelkord kinnitust oma veendumusele, et Eesti mängijad peaksid selgelt rohkem rõhku panema tehniliste oskuste parandamisele. Muidu lööb välja hambaharja efekt ehk ühekülgsus ning selle najal kaugele ei jõua.
"Millegipärast loetakse, et Eesti mängijad on tehnilised," arutles Keel. "Ma ei ole väsinud aastaid rõhutamast, see on müüt. Eesti mängijad ei ole mitte mingil juhul tehnilisemad kui teised. Võtame kaitseolukorrad, lihtsate pallide käsitlemine, natukene raskemate pallide täpne edasi mängimine, ma ei pea siin silmas sidemängijaid. Ei taha kedagi nimepidi nimetada, aga meil on palju hambaharju võistkonnas ehk ma pean silmas ühekülgsust. See ei ole paha pärast öeldud, vaid tõde tuleb välja rääkida. Oskusi tuleb hakata parandama ja kiirelt, alates päris pisikestest peale. Vastasel juhul me jäämegi ootama, et iga kümne aasta tagant sünnib üks Juhkami ja iga viie aasta tagant üks Pupart või Kreek. Nii püsime ainult sellise lootuse najal, kuigi võiks kvalitatiivse tööga valikut suurendada," oli Keel selgelt kriitiline.
"Ega me füüsisega nende riikide vastu saa, kus on kümneid või sadu miljoneid inimesi. Nende valikuvõimalus on hoopis teine. Andekaid pritsib peale, kellele hakkab kõik kergelt külge, nad läbivad madalamate tasemete sõelad ning täiskasvanute hulka jõudes ongi kõvad vennad valmis. Nad on psüühiliselt tugevad, füsioloogiliselt vastupidavad, organism peab koormustele vastu ja lisaks mänguoskused. Meie peame oma väikese harrastajate hulga pealt leidma vastuvõimaluse ja see saakski olla tehniline pool. Võime ju praegu öelda, et oleme Euroopa tugev keskmik kindlasti. Aga see asi lõpeb varsti ära kui nii edasi läheb," oli juhendajana Eesti koondise kahel korral EM-finaalturniirile viinud Keel veendunud. "Kahjuks ei ole meie võrkpalluritele pakkuda sellist kvaliteetsarja nagu korvpalluritel VTB liiga. Seda oleks nii hädasti vaja, aga ilma suure idanaabrita sellist sarja püsti ei pane. Järelikult on praeguses olukorras ainuke võimalus konkurentsis püsimiseks maast madalast tehniliste oskuste kallal halastamatult tööd tehes. Suuri ja tugevaid isendeid ei saa meil kunagi olema sama palju kui suurtes riikides, seega tuleb kompenseerida oskustega," lisas Keel.
"Või on siis mõnele antud ääretult kiire otsustusvõime, mängutarkus. Nendest meeskondadest kellega me universiaadil mängisime taskuks siinkohal välja tuua Tšiili. Kui visuaalselt neid vaadata, siis ei saa küll aru, mismoodi nad nii kaugele jõudsid. Hakkad nende mängu ja mängunumbreid vaatama, kõikide vastu on rünnakuprotsent 50 ja rohkem. Mis on juba iseenesest hea, aga sellise meeskonna kohta eriti hea. Mille pealt nad siis mängivad? Kujud on sellised, et minust paar meest vast on veel pisut kõhnemad, aga võrkpalluri jaoks selgelt ülekaalus. Mina nende edule muud seletust ei leia, kui ääretult kiire mõtlemine palliplatsil, mängutarkus. Teist võimalust pole," tõi Keel ilmeka näite, mille najalt on võimalik kompenseerida pikkust ja füüsilist võimsust.
"Tulemuse poole pealt universiaadiga rahule ei saa jääda. Oleme ausad, et viiest heast mängust, mis me siin saime, kaotasime neli. Pean silmas mänge Lõuna-Korea, Valgevene (kahel korral), Venemaa ja Šveitsiga. Aga kaotuste põhjused olidki need, et meil põrkas pall liiga palju käe pealt valesti, mis ongi tehnika küsimus," võttis Keel kokku mängud Kaasanis. Samas oli ta väga rahul, et universiaadile üldse tuldi. "Suvised väljundid olid võrkpalluritele tänavu väga head, aga neid suvesid oleks rohkem vaja. Parim väljund oleks meile tegelikult Euroliiga. Sel aastal võitis Euroliigas esikoha Belgia meeskond ja oma parima sidemängijata. Eelmisel sügisel mängisime nendega võõrsil 2:3 ja kodus võitsime 3:0. Seda liigat oleks hädasti vaja, aga see küsib raha."
