„Vaata, süües kasvab isu ja kui vaatamata kõikidele tagasilöökidele, mis olid meeskonna komplekteerimisel oleme jõudnud kaheksa hulka, siis loomulikult tahame veel enamat. Janar Soo ja Raul-Allar Antson said rasked põlvetraumad, sõitsime universiaadile 12 mehe asemel 10 mehega. Taavi Hämarsalu vigastas Leedu reisil veel hüppeliigest ja siin tegutses alguses poole jõuga. Vastukäimisi oli turniiri eel palju. Loodan esikaheksas ühe või kaks võitu veel saada," põrutas koondise peatreener Heino Lill.

Vaatamata sellele, et kiibitsejaid on internetiavarustes palju ajab meeskond universiaadil oma rida ning väga ei põe, mida turniiri taseme kohta arvatakse. "Kui ma loen neid Delfi kommentaare, siis jääb küll mulje, et need, kes kirjutavad on mehed metsast. Aga las nad kirjutavad, eks inimesed mõtlevadki ja näevad asju erinevalt. Mina arvan, et kui me oleme suutelised võitma Saksamaad, Ukrainat ja Lõuna-Koread, siis me mingil tasemel kossu ikka mängime. Muidugi kaheksa hulgas vaevalt, et pidupäevi enam tuleb. Samas, ega me tagasi hoia ka, nagu kohtumises Venemaaga, nii palju kui sees on, nii palju välja pigistame," lisas Lill.

„Loodan, et suudame esikaheksas normaalselt mängida. Sellist pakki, nagu Venemaalt saime küll ei tohi enam korduda. Serbia meeskonnast hetkel suurt ei tea, aga kindlasti jõuame end kurssi viia, millele nad rõhuvad ja kuidas mängivad,“ rääkis Eesti koondise põhijõudude hulka kuuluv Erik Keedus.

Suuri lootusi poolfinaali jõuda Eestil siiski pole, pigem võiks hellitada võitu 7.-8. koha mängus, näiteks Rumeeniaga. "Serbiaga on muidugi raske mängida, sest neid loetakse kindlaks medalipretendendiks. Enne universiaadi pidas Venemaa nendega kaks mängu ja sai kõvad koslepid. Kontrollmäng on kontrollmäng, iga meeskond katsetab omi asju, aga väga tugevad on nad kahtlemata. Kuid läheme võitlema ja ainult läbi raskuste mängija kasvab ning areneb," andis Lill aimu, et väristama serblaste vastu ei minda. Ja miks peakski, kui eelmisel suvel surus Eesti EM-valiksarjas kuulsa Serbia koondise koduväljakul põlvili.