Tutk ütles, et väljakukohtunik Eiko Saar karistada ei saa ning selle juhtumiga enam edasi ei minda. Olukord olnud lihtsalt paratamatu - ükski kohtunikest ei näinud, et Hunt oleks palli käega puutunud.

"Esimesel silmapilgul ei näinud ka mina käega puudet. Alles ERR-i videost nägin esimest korda, et käsi oli," sõnas Tutk. "Mitte ükski kohtunik - ei väljakukohtunik, abikohtunikud ega ka neljas kohtunik ei arvanud sel momendil, et seal oleks midagi kahtlast. Ma veel mõtlesin, et kas Kalju mängijad protestivad võimaliku suluseisu pärast või milleks."

Tutk nentis, et käega mängu oleks ehk märganud värava taga seisev täiendav abikohtunik, keda Eestis on rakendatud üksikutel karikamängudel ning kelle kasutusele võtmist EJL järgmisest hooajast kaalub. "Värava tagant oleks seda olukorda ehk näinud. Siin ongi arutlusmoment, kas meil oleks seda kuuendat kohtunikku ühe silmapaarina juurde vaja, mida Euroopa propageerib," jätkas Tutk ning tõi võrdluse kuulsast Diego Maradona "jumala käest", kus argentiinlane 1986. aasta MM-i finaalis inglastele samuti palli käega väravasse koksas.

"Ka Maradona puhul pandi see mängija hingele. Kas temagi teadlikult palli käega väravasse lõi, pole teada."

Võtame siis kasutusele videokordused? "Praegu pole veel ükski tark inimene välja mõelnud, kuidas videokordust jalgpalli sisse viia, et see 90 minuti dünaamikat ei rikuks. Küll on pandud kohtunikele automaatne teataja kella peale, kui pall ületab väravajoone, aga käega mängu see ikka ei fikseeri. Samamoodi ei näita see meile, kas oli suluseis või mitte. Tennises on võimalik kohtunikult küsida kotkasilma võimalust. Aga kuidas seda meil teha? Kapten või treener ütleb, et peatame mängu ja vaatame kordust? Siis ei olegi selles 90 minutis muud, kui ainult peatused," arutles Tutk.

AVALDA ARVAMUST: Mida teha selliste juhtumitega nagu kuulsad Maradona, Thierry Henry ja Rimo Hundi käega väravad?