INTERVJUU: Meelis Rooba: noortele treeneritele tuleb anda võimalus

Sarnaselt muudele eluvaldkondadele hinnatakse ka jalgpallis kogemusi. Paide Linnameeskonna peatreener Meelis Rooba leiab Eesti Jalgpalli Liidu pressiteenistusele antud intervjuus, et noortele treeneritele tuleb anda võimalus end tõestada, sest vaid nii saadakse paremaks.

Eesti Premium liigas on palju noori treenereid - Marko Kristal, Indrek Zelinski, Marko Lelov, Igor Prins ja sina. Mis sa arvad, kas see on meie jalgpallile hea või oleks vaja rõhuda siiski kogenumatele?

Siin on huvitav küsimus, sest kuidas sa saad siis kogenud treeneriks, kui sulle võimalust ei anta. Tuleb anda võimalus ja siis on näha, kas saab hakkama või ei. Prins on tulnud juba mitu korda meistriks, Kristal hõbedale, Lelov on ka kogenud treener, kes sai hea kogemuse Viljandi Tulevikku treenides. Mida rohkem on häid treenereid, seda parem Eesti jalgpallile ja nagu elus ikka on vaja tasakaalu. Meil on olemas ka vanad kogenud treenerid.

Jalgpalli arengut silmas pidades peaks meie tugevamaid meeskondi juhendama heal tasemel ja koolitatud spetsialistid. Kuidas hindad meie tipptreenerite taset?

Tipus on alati raskem olla kui allpool, eks nemad peavad rohkem pingutama. Treener peab tundma, et temast sõltub 20 mängija edukus.

Kuidas vaatad sellele, et liigasse tuuakse välismaa mängijaid ja treenereid?

Kui tuua keskpärane mängija, kes võtab Eesti poisi koha ära, siis selle poolt ma ei ole. Kui tuua siia korraliku tasemega mängija, kes on teistele eeskujuks, siis on see super. Praegu on headest noortest puudus nii, et välismaalaste toomine on paratamatu. Ega välismaa treener ei anna garantiid, et sats hakkab hästi mängima. Selleks peavad olema ka klubil korralikud treeningtingimused.

Välismaalased tuuakse siia ikka paremate tulemuste saavutamiseks. Kas nad on tihendanud konkurentsi?

Praegu on välismaa treenerid Tallinna Kalevil ja Tartu Tammekal ning nendes klubides on treeningprotsess palju muutunud. Aga selleks, et tuleks tulemus, on vaja aega.

Paljuski peetakse Linnameeskonna edu arhitektiks just sind. Oled selle väitega nõus?

Siin ei saa mina vastata, sellele peaks keegi teine vastama. Pigem olen võtnud seda nii, et oma jalgpallihariduse olen saanud Järvamaalt ja nüüd on aeg tagasi panustada.

Treeneripingile jõudsid 2010. aasta juulis, kui Paide oli Meistriliigast välja langemas. Sinu juhendamisel õnnestus meeskond isegi ilma üleminekumänge pidamata püsimajäämiseni tüürida. Kas see oli toona klubi sundkäik?

Mina seda otsust ei teinud, aga tagantjärgi tundub, et tehti õige otsus. Kes selle otsuse vastu võtsid olid julged mehed.

Pakkumise võtsid kohe vastu või mõtlesid ka?

Ega mul palju aega mõelda ei olnud, laupäeval tehti pakkumine ja esmaspäeval oli vaja juba trenni anda. Minu jaoks oli see raske otsus, kuna kogemust polnud. Aga üldiselt ma pole põdeja tüüp, mulle meeldivad väljakutsed. Nii et otsustasin proovida.

Kas meeskonna mängijast sama meeskonna peatreeneriks saada on keeruline?

Mul oli just lihtne, sest ma tundsin mehi läbi ja lõhki, teadsin milleks keegi võimeline on. Kogemust polnud trennide läbiviimise kohapealt, teoreetiliselt olin tugevam kui praktikas.

Treener on ikkagi kapten laevas. Kuidas sul õnnestus ennast kehtestada?

Ma panin poisid uskuma, et oleme paremad, kui momendil tabelikoht. Kui tuleb tulemus, siis tuleb ka usaldus.

Kõik, kes on Paide mängu staadionil vaatamas käinud on märganud, et elad väljaku ääres oma meeskonnale kirglikult kaasa. Kui palju läheb mäng sulle hinge?

Seda on raske kirjeldada, vahepeal pean maha istuma, et pilt eest ei läheks. Aga elu on näidanud, et töö on vaja trennis ära teha, siis on mängus lihtsam.

Kuidas kaotuseid ja võite üle elad?

Mul on tähtis, et toimuks progress, vahepeal tuleb selleks ka kaotada. Pärast viimast võitu Tammeka üle ei saanud kaks päeva magada ja me võitsime selle mängu 6:2. Siin ongi - kas teeme neid asju, mis trennis õpitud või oleme lihtsalt väljakul.

Kes on esimene inimene, kellega mängude tulemusi arutad ja koos järgmisi plaane teed?

Siin pole ühest vastust, aga neid inimesi, kellega saan arutleda, on.

Pärast karjääri lõpetamist 2004. aastal tegelesid õpingutega ja treeneriametile ei mõelnud?

Ei olnud sellist mõtet, et hakkaks treeneriks. Aga nagu elus ikka kõik, mis teed sellel on mõte, nii ka sellel kui omandasin mängijana B-litsentsi, ilma litsentsita ma treeneriks poleks saanud hakata.

Oled vist ainus Premium liiga meeskonna treener, kellele see ei ole põhitöö?

Põhitööd teen Sportland Footballi poodi juhtides, treeneri töö on nagu meeldiv hobi, mida saan nautida. Kuna trennid on õhtuti, siis saan nii kaks meeldivat ühendada.

Kui keeruline on teise töö kõrvalt treeninguid ja mänge ette valmistada?

Eks ta ikka on raske, aga see tuleb kõik une ja vaba aja arvelt. Kuu algul teen plaani valmis ja siis iga pühapäev kohendan ja analüüsin, mida peaks paremini tegema. Pärast igat trenni analüüsin õhtul tehtu üle, mida peab paremini tegema. Analüüsi peale läheb väga palju aega, sest mehi on meeskonnas palju ja alati on vaja teha õige otsus, kes antud momendil on parim.

Edasiminekut silmas pidades peaks see olukord ju kunagi ikkagi muutuma ja tuleks täiskohaga meeskonna treeneriks hakkama.

See sõltub meeskonna ja klubi arengust.

Nagu igal sõduril on seljakotis marssalikepp, nii on ka igal treeneril mapi vahel plaan asuda võimalusel mõne profiklubi etteotsa või hakata juhendama mõnd noortekoondist, või miks mitte kiigata välismaale. Kas sinu puhul on järgmine samm aktuaalne?

Kõik tuleb omal ajal, praegu on vaja panna energia Paidesse ja niikaua, kui toimub areng, saan jätkata.

Ambitsioonid treenerina ju ikkagi on.

Praegu tunnen, et areneda on veel kõvasti nii, et tuleb kogemust ammutada. Treenerina pead kõik omal nahal kogema. Kui juhid mängu 3:1 ja lõpuks kaotad 3:4, siis seda pead omal nahal tundma ja need on väga valusad õppetunnid. Samas on need momendid, mis teevad treenerist treeneri.

Räägid arenemisvajadusest. Mida tahaksid treenerina veel kõige enam õppida?

See on huvitav küsimus. Eks soov on profisatsi treenida, siis saad protsessi paremini juhtida ja rohkem nüanssidesse minna.

Eespool oli juttu küll noortest, aga juba endale nime teinud treeneritest. Premium liiga aprillikuu parimaks treeneriks valiti aga Paide Linnameeskonna juhendaja Meelis Rooba. Kuidas tunnustusse suhtud?

See tunnustus kuulub meeskonnale, ilma meeskonnata pole midagi teha. Et tunnustuse saab amatöörmeeskond - see näitab, et teeme head tööd.

Kas oled Paide hooaja algusega rahul?

Kui vaadata üldpilti, siis olen rahul, aga neid mänge, mis on jäänud kripeldama on palju. Punkte võiks olla rohkem.

Oled nõus, et Linnameeskond on võtnud sisse selle positsiooni, mis teile kuulub, ehk viienda. See ongi teie koht?

Kui paned eesmärgiks viienda koha, siis kindlasti sa viiendat kohta ei saa. Ma olen seadnud kõrgemad eesmärgid ja me ei ole sellest kaugel.

Mis need kõrgemad eesmärgid on, ega ometi medalid?

Ei ütle välja, aga neljas koht on ju ka Euroopa koht.

Paidest on saanud Premium liiga kindel keskmik. Kas näed siis võimalusi tõusta ja medaliheitlusse sekkuda?

Juba seda hooaega silma pidades võiks me praegu kõrgemal positsioonil olla, vaja olnuks Kalju ja Levadia esimestes mängudes ära võtta ja me oleks esikolmikus, nii et pole midagi utoopilist.

Milles tuleks juurde panna?

Eks mul endal on teada milles juurde tuleb panna, aga elu näitab, et neid ei ole lihtne ellu viia!

On teil tulevikule mõeldes mingid kindlamad eesmärgid ja aastad paika pandud, millal võiks näiteks profiklubide vahele kiilu lüüa?

Esimese viisaastaku plaani, mis endale või klubile seadsin, olen juba ellu viinud. Hiljuti oleme teinud ka juhatuse ümarlaua, kuidas järgmised 10 või 20 aastat võiks välja näha või kuhu poole peame pürgima. Tänavust hooaega silmas pidades oleme ma arvan juba ühe jalaga proffidel ukse vahel.

Milline on sinu nägemuses ideaalne Paide Linnameeskond?

Ideaalne Paide Linnameeskond on selline kus mängivad 90% Järvamaalt pärit kasvandikud.

Kui suur roll meeskonnas ja sinu tegemistes on vend Urmasel?

Ütleme nii, et kui poleks Urmast, siis suure tõenäosusega me ei mängiks Premium liigas. Ta oli õigel ajal olemas ja see aitas meeskonda väga palju, poistel oli vaja, kelle peale toetuda. Tema töövõime on heaks näiteks teistele, legendaarsed keskosa harjutused on meeskonna füüsist kõvasti parandanud ja isegi praegu on metsajooksus raske temaga sammu hoida.

Kas sul on õnnestunud meeskonna lippude alla koguda kõik mehed, keda tahad, või on sul vähemalt salaunistus veel kedagi oma juhendamise alla saada?

Kindlasti ei ole saanud kõike mängijad meeskonda, keda oleks tahtnud, aga sellepärast pole mõtet pead murda. Peab saama hakkama nende mängijatega, kes on reaalselt olemas ja keskenduma neile.

Kuidas üldse hindad hetke konkurentsi Premium liigas?

Tase on ühtlasem ja iga punkti eest peab rohkem higi valama. Tuleb tunnustada just alumise otsa meeskondi, kes näevad kõvasti vaeva ja nendest sõltubki liiga tase, sest liiga on just nii tugev, kui selle nõrgim meeskond. Profisatsid peaks veel rohkem higi valama, nad ei tohiks olla rahul, kui nad amatööre 1:0 võidavad, see ei arenda neid.

Numbrid näitavad, et tabeli alumise poole meeskonnad võtavad liidritelt aasta-aastalt rohkem punkte. Kas senised nõrgemad on saanud tugevamaks või on tugevamad jäänud nõrgemaks?

Pigem on nõrgemad saanud tugevamaks, sest neil on lihtsam areneda nemad arenevad iga mänguga.

Kas liigajalgpall areneb õiges suunas ja piisava tempoga?

Seda, kas arenetakse õiges suunas, saab öelda kümne aasta pärast. Praegu peame tegema neid asju, mida me õigeks peame ja nii hästi kui oskame. Viimasel ajal proovib jalgpalliliit anda suunitlusi, nüüd on tähtis, kuidas neid ellu viiakse. Suur asi on välismängijate piirang, sest see sunnib klubi oma noortesse investeerima. Need võivad tunduda väikesed sammud, aga tulevikku vaadates on need jälle väga olulised.

Loobusid profijalgpalluri karjäärist 27-aastaselt. Nüüd 36-aastasena ja elukogenumana oskad kindlasti öelda, kas see samm oli õige või võinuks veel edasi mängida?

Tagantjärgi vaadates oli see ainuõige samm. Olin andnud endast maksimumi ja ei näinud, et oleks siin edasi arenenud.