Raplamaa Jalgpallikool tahab kasvada Premium liiga klubiks

Eelmise aasta suvel loodud Raplamaa Jalgpallikooli eesmärk on arendada maakonna vutipüramiidi, et kasvada Premium liigas mängivaks klubiks, kirjutab jalgpall.ee.

Kooli üks asutajaid Kaido Mägi ütles jalgpall.ee portaalile, et nende soov on ehitada jalgpallipüramiid, mille tipuks on Premium liigas mängiv meeskond ja alumisel astmel kogu maakonda hõlmav noortetöö.

„Lõime uue klubi, et see jääks ja püsiks ning et tekiks traditsioon ja ajalugu. Eeldused on olemas, maakond on taga,“ lisas teine asutaja Taavi Tüvist, kelle sõnul tahetakse 10 aastaga jõuda Premium liigasse või vähemalt Esiliigasse.

Rapla taustaga mängijaid on Premium liigas mitmeid – Ats ja Mikk Sillaste, Alo Bärengrub, Vjatšeslav Zahovaiko ja teised. „Kedagi vägisi tagasi meelitada ei saa,“ leidis Tüvist. „Mängijatel peab olema koht, kuhu tulla. Peab olema toimiva püramiidiga klubi, korraliku struktuuri ja arenemisvõimalustega. Teeme kodus asjad korda ja nad tahavad ise tagasi tulla.“

Taavi Tüvisti sõnul on hetkel siiski prioriteet anda enda kooli andekamatele noortele võimalus jõuda meie tippliigade meeskondadesse, kust nad siis hiljem tulevad koju tagasi oma kogemusi uutele poistele edasi endma.

MTÜ Raplamaa Jalgpallikool loodi eelmise aasta juunis ja tegutsema hakati sügisel. Kooli asutajateks on Kohila Püsivuse eestvedaja Kaido Mägi, Märjamaa FC Flora juht Mati Püü ja Rapla JK Atli vedur Taavi Tüvist.

Treenerite hinnangul on prioriteediks lapsed, sest tegevuskohtade liitmisel saavad ühesuguse tasemega poisid mängida samas treeninggrupis, mis annab arenguks õiged tingimused. „Kui natukenegi vaeva näed, siis on edu juba olemas. Konkurents on karm, aga pigem positiivne ja seda nii oma ala sees kui teiste alade vahel,“ tõi Mati Püü välja liitumise positiivsed küljed.

Miinuspoolena nimetas Taavi Tüvist asjaolu, et meestel tuli loobuda oma varasematest klubidest. Seni läks kõige paremini tänavu 20 juubelit tähistaval Rapla Atlil. Klubi tegutseb edasi täiskasvanute võistkonnana ja on noortele võistkonnaks, kuhu pürgida. Kohila Püsivus on klubina hetkel kalevi alla pandud ja Märjamaa FC Flora tegutseski ainult võistkonnana. Piirkondlik eesmärk on, et kümne aasta pärast mängivad jalgpallikooli kasvandikud taaskord väiksemate kohtade meeskondades.

Uus klubi hõlmab kõiki Rapla maakonna valdasid. „Mõnes kohas tuleb jalgpallikultuuri alles tekitama hakata ja peab täitsa nullist alustama,“ ütles Kaido Mägi, kes tõi näiteks Juuru ja Järvakandi. Viimases on küll aegade jooksul jalgpalliga tegeletud. Taavi Tüvist lisas, et vahemaad on suured ja lastegrupid väikesed, kuid kõik Raplamaa lapsed peavad saama jalgpalli mängida, see on klubi põhimõte.

Treenerite üks tähtsamaid eesmärke on laste sportliku mõtlemise arendamine. „Eesmärk ei ole niivõrd jalgpallile keskendumine, vaid lihtsalt spordihuvi tekitamine,“ selgitas Mati Püü. „Tegeleme üldkehalise ettevalmistamisega, arendame laste koordinatsiooni. Üritame tõsta laste üldist tervisetaset ja parandada füüsist. Lastele on vaja õpetada liikumist.“

Sportlike eluviiside edendamisel on tähtis roll kindlasti lastevanematel. Mõnes riigis on küllalt levinud mudel, kus lapsevanemad on oma laste treenimisel aktiivsed. Taolist tulevikku näevad endi jaoks ka Raplamaa JK asutajad.

2013. aastal esindab Raplamaa Jalgpallikooli Eesti noorte meistrivõistlustel 12 võistkonda. 1997., 1999. ja 2001. aastal sündinute vanusegrupid on maakonna koondvõistkonnad. Teised on koostatud piirkondlikul printsiibil. Kokku mängib klubi egiidi all pea 200 last, treeningutel käib huvilisi kokku üle 400. Jalgpallikoolis on kokku kuus treenerit, neist kõrgeima tasemega on Mati Püü, kellel taskus UEFA A litsents.

Treenereid on aga juurde vaja ja esimese valikuna püütakse neid leida oma mängijate hulgast ehk siis inimesi, kes tunnevad klubi filosoofiat ja oleksid südamega asja juures. Püsivad ja motiveeritud treenerid tagavad küll tulemuse, kuid mänguvõimaluste ja -tingimustega on Rapla maakonnas paraku lood keerulisemad.

„Saalis mängimist halvaks pidada ei saa,“ märkis Taavi Tüvist, kuid lisas, et kui tahetakse mängida suuremat jalgpalli, siis jäädakse hätta. Seepärast ongi üks suuremaid eesmärke saada koolile kunstmurustaadion koos talveks peale käiva kupliga ning samuti administratiivhoone.

„Oma kodu on klubile väga tähtis, see peab sisaldama treeningkompleksi koos klubihoonega, seal saame koolitada mängijad ka teoreetiliselt ja korraldad muid klubilisi tegevusi,“ avalikustas Tüvist ühe soovidest. „Oleme valmis tegema koostööd teiste klubidega, et see ühine unistus tõesti võiks täituda. Oleme selle poole ka reaalseid samme astunud, aga eks aeg näitab. Ala harrastajate järgi peaks olema igas maakonnas katusega kunstmuruhall.“ Teadaolevalt on plaan aastaks 2015 või 2016 valmis ehitada Rapla esindusstaadion.