Igor Prinsile määrati kolmemänguline juhendamiskeeld
Jalgpalliliidu pressiteates seisab, et otsuse tegemisel arvestati Kalju klubi esindajate avaldusi ajakirjanduses, mille abil üritati mõjutada kohtunike tegevust ja nende määramist Premium liiga mängudele, samuti Prinsi ja mängu peakohtuniku vahel aset leidnud kehalist kontakti ning Prinsi poolt mängu peakohtuniku suunas solvavate väljendite kasutamist pärast kohtumist.
Ühtlasi trahviti Nõmme Kalju klubi 500 eurose rahatrahviga.
FC Flora sai sama mängu eest 150 eurose rahatrahvi, kuna nende fännid kasutasid tribüünil sanktsioneerimata pürotehnikat ning klubi rikkus mängukorralduslikke põhimõtteid. Teisisõnu ei suutnud Flora tagada kohtunike lahkumist staadionilt selliselt, et nad ei puutuks kokku fännidega.
Varasemaid juhtumeid
Kõige pikema, kaheksa mängu pikkuse juhendamiskeelu on Eesti meistriliigas saanud Narva Transi juhendaja Nikolai Burdakov 2008. aastal mängus FC Levadiaga kohtuniku tõukamise eest.
2011. aastal teenis Sillamäe Kalevi peatreener Vladimir Kazatšonok endale kuuajalise juhendamiskeelu, kuna oli kohtunik Hannes Kaasikut kostitanud ebatsensuursete ja solvavate väljenditega.
Tavapärasest pikemaid juhendamiskeelde on Eesti meistriliiga treeneritest saanud ka Tallinna Kalevi peatreener Avo Sarap 2005. aastal, kui ta pidi oma meeskonna mängudel tribüünil istuma neljas mängus järjest. Sarap sai erineva pikkusega mängueelde ka 2007., 2008. ja 2009. aastal.
Kahemängulise juhendamiskeelu sai 2009. aasta septembris ka Nõmme Kalju brasiillasest treener Getulio Aurelio, kes eemaldati mängus FC Flora vastu kohtunik Hannes Kaasiku solvamise eest. Varem oli ta saanud ühemängulise juhendamiskeelu sama aasta juunis ja juulis.
2005. aastal läks üle käte isegi praegune Eesti koondise loots Tarmo Rüütli, kes oli toona FC Levadia peatreener. Mängus FC Kuressaarega kommenteeris ta platsi äärest kohtuniku tegevust ning sai selle eest kahemängulise juhendamiskeelu.
