Teeme jooksmise mugavaks: juhiseid jooksujalanõu valimiseks
Kui tihti ma jooksen?
Algaja jooksuharrastaja nõudmised jooksujalatsile erinevad professionaalsete jooksjate omadest. Kui jooksmas käiakse üks kord nädalas ja rahulikus tempos, ei ole jalatsi kaal esmase tähtsusega. Küll aga ei tohiks teha järelandmisi jalatsi valikul selle pehmendusomadustes ja rulluvuses. Aktiivsemale harrastajale mõeldud jooksujalatsid on oma omadustelt juba erisugusemad ja valikul tuleks arvestada jala eripärasid ning valida mudel vastavalt sellele.
Kus ma jooksen?
Kui joosta enamjaolt kõvakattega teedel ja radadel, ei ole vaja jalatsivalikul tallaehitusele lisatähelepanu pöörata. Enamus jooksujalatseid on valmistatud jooksmiseks just sellistel pinnastel. Kui aga jooksutreeninguid teha metsaradadel või sügis-talvisel perioodil, tuleks valida jalatsid, mille alustald on varustatud haakuvama mustriga ning pealsed kaetud tugevamate ja vetthülgavate materjalidega.
Milline on minu jalatüüp?
Vastus sellele küsimusele on jooksujalatsivalikul kõige olulisem ja mõjutab otsust ka eelmiste küsimuste järgi valitud jalatsi osas. Jooksja jalatüüp määrab ära, kui palju peab jooksujalats pakkuma põrutuskindlust ja lisatoestust.
Kõige täpsemalt saab oma jalatüübi kindlaks teha professionaalsete testidega, mida teostavad jalaravispetsialistid ja jooksuala eksperdid selleks ette nähtud seadmetega.
Jalatüüpi määratakse jala pronatsiooni alusel. Pronatsioon on vajalik jalale põrutusest tekkivate koormuste vähendamiseks. Pronatsioon tekib jooksusammul jala kokkupuutel maaga ja väljendub kaldenurga tekkimisel jalalaba ja sääre vahel. Olenevalt tekkiva nurga suurusest saame eristada üle- ja alapronatsiooni ning neutraalset liikuvust.
Lihtsamateks viisideks oma jalatüübist aimu saada on jälgida ”tavaliste” jalatsite talla kulumist ja nn. ”märgtest”.
- Jalatsitaldade kulumine välisküljelt viitab alapronatsioonile ehk supinatsioonile. Kui kulunud on pigem jalatsitalla siseküljed, on tegemist ülepronatsiooniga.
- ”Märgtesti” saab igaüks teha, kui astuda palja märja jalaga nii, et maha jääb loomulik jalajälg. Kui jalg jätab maha ühtlase laiusega jälje kogu talla ulatuses, vajub jalavõlv maha, mis viitab ülepronatsioonile. Kui aga märja jälje keskosa on väga kitsas või ei ole seda üldse, pronatsiooni praktiliselt ei esine.
Millise toestusega jalanõud valida?
Ülepronatsiooniga kaasneva jalavõlvi sissepoole vajumine tekitab ülekoormust jalaliigestele ja –lihastele. Sissepoole vajunud jalga saab toetada jalatsitega, mis on sirge liistuga ja siseküljelt spetsiaalselt toestatud. Sirge liistu tunneb ära jalatsitest, mis on talla keskosast sirged ja laiemad. Toestatud jalatsite tunnusmärk on ka nn. plaatliist. Selle tunneb ära kui eemaldada jalatsilt sisetald ja pealsete põhjas näeme kartongist ”plaati”, mis on servadest õmmeldud pealsematerjali külge. Nii toestavad jalatsid jalavõlvi paremini ja takistavad ülepronatsiooni tekkimist. Lisaks on selliste jalatsite vahetalla sisekülg varustatud tugevamate materjalidega, mis on ka erinevat värvi muust tallast.
Alapronatsiooniga (supinatsiooniga) jala puhul puudub jalal loomulik amortisaator ja seetõttu vajab jalg jooksujalatsilt lisapehmendust. Sobivad jalatsid on slip-tehnoloogiaga valmistatud, kõvera liistuga ning nende vahetald on lisakihiga põrutuskindluse parandamiseks. Slip-tehnoloogia puhul on jalatsi pealsed õmmeldud valmistamise käigus ümber liistu ja seejärel kinnitatud talla külge. Õmblus jookseb jalatsi talla keskel kannast päkani ja see on sisetalla eemaldamisel hästi näha. Selline liist annab jalatsile hea liikuvuse ja võimaldab niigi jäigal jalal vabalt liikuda.
Neutraalse jalatüübiga jalal toimib pronatsioon selliselt, et summutab maaga kokkupuutel tekkivad löögid ja jala sissepoole liikumisest liigestele lisakoormust ei teki. Siiski on jooksmisel tekitatud koormus jalgadele umbes kolm korda suurem kui tavakõnnil ning selle eest tuleb jalgu kaitsta pehmendatud jalatsitega. Pikemate distantside läbimisel jalalihased väsivad ning seetõttu võib ka neutraalsel jalal tekkida kerge ülepronatsioon ja jalg vajab lisatuge. Neutraalsele jalatüübile sobivad praktiliselt kõik jooksujalatsid. Kui aga lisatoestuse ja –pehmenduse järele vajadus puudub, siis pole ka mõtet nende materjalide võrra raskemaid jalatseid soeatada ja selle eest rohkem maksta.
Autor: Erik Aibast, Nike Baltimaade müügidirektor
