Henri Kaarma ujus poolaarjoone taguses Murmanskis 2150 m
Tuhanded pealtvaatajad elasid -5 kraadise ilmaga kaasa enam kui 180-le taliujujale kaheksast riigist: Venemaa, Soome, Inglismaa, Iirimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili , USA, Hiina, Eesti. Pikim distants, kus raudsed taliujujad kuumas heitluses mõõtu võtsid oli 1000 m. 14 ujuja seas oli ka 3 naist (Inglismaa, Venemaa, Iirimaa).
1000 m ujumise võitis kahekordne taliujumise pika maa (450m) ujumise maailmameister Henri Kaarma Viimsi Veeklubist. 1000 m edestas ta konkurente, kes olid võtnud lisaks 1000 m läbimisele sihikule miiliujumse, pooleteise minutiga, võidueag 14.19. Kaarma jätkas ujumist ja läbis 2150 m 35.26,54-ga.
Kaarma konkurendid Lõuna-Aafrikast, Kairan Palframan ja Rem Barkai said 2. ja 3. koha ning jätkkasid ujumist 1650 meetrini, miilini, ajad vastavalt 28.49,72 ja 32.43,02.
"Kui oled pikalt jäises vees olnud, siis külm küll pole. Võtsin sihikule 2 km ujumise, kuid suutsin ujuda 2150 m, tempo oli lõpu poole jäänud aeglaseks ja polnud mõtet rohkem ujuda. Olin Murmanskis esimest korda. Võistluste kõrvalt palju aega linnaga tutvusmiseks ei jäänudki, käisime ära jäälõhkujal Lennin," muljetas Kaarma. „Karmi kliimaga Murmanskis, kus märtsi lõpuks on polaarööd lõppenud, oli üsnagi tavatu näha jäisesse vette minemas kolme pronksinahalist aafriklast.“
Finantsfirma omanik Barkai on saanud karastuse ka Antarktikas ujudes, oma kodumaal käivad kolm Murmanskis võistelnud tõmmut meest pikki maid ujumas +10-12 kraadises Atlandi ookeanis.
Henri Kaarma, kes töötab Sampo pangas riskianalüütikuna, oli 2012. aasta detsembris Tjumenis miiliujumises kolmas (25.25) ja tänavu veebruaris võitis Rootsis Skandinaaviamaade taliujumise meistrivõistlustel 475 m kulla, oli koos eestlase Toomas Haggiga ka 32-liikmelises rahvusvahelises taliujujate rühmas, kes olid valmis teateujudes ujuma 2012. aasta augusti alguses 86 km ca +8-10 kraadises meres üle Beringi väina, Venemaalt Kamtšatkalt USA-sse Alaskale.
"Nii Murmanskis kui ka Tjumenis koos minuga ujunud lõunaafriklastest olid Barkai ja Plaframan samuti väinaületajate rahvusvahelises rühmas. Seda korraldas Amuuri ääres Blagovestšenskis elav kirglik taliujuja Aleksandr Brõlin. Olime kõik juba Kamtšatkale sõitnud, valmis ekstreeemseks väinaujumiseks, kuid ühe varasema perioodi konflikti tõttu USA ja Venemaa vahel keeldus meid sõidutama ja ujumisel saatma pidanud laeva kapten seda reisi ette võtmast. Põnev ujumine ühest suurriigist teise jäi ära. Puhkasime siis enne tagasilendu mõned päevad Baikali ääres ja ujusime maailma sügavaimas järves," selgitas Kaarma.
