WADA-st on viimastel aastatel enim räägitud seoses jalgrattaspordiga, kus ratturid järjepanu vahele on jäänud. Antidopingu agentuuri käitumist UCI-ga on iseloomustatud üha enam üleoleva ja ebaefektiivsena, lisades niigi kehvas seisus spordialale õli tulle.

WADA on väidetavalt käitunud liiga karmilt ka teiste aladega, süüdistades dopinguvastasesse võitlusesse liiga leebelt suhtumises näiteks jalgpalli (FIFA) ja tennist (ITF).

Viimased uudised seoses WADA-ga pärinevad eilsest, mil Andrus Veerpalu spordiarbitraažis nii WADA-t kui Rahvusvahelist Suusaliitu FIS-i võitis.

Nii ongi WADA sattunud vägikaigast vedama paljude rahvusvaheliste organisatsioonidega. Suhted on külmad isegi ROK-iga, kes annab WADA-le igal aastal pool eelarvest ehk 26 miljonit eurot.

Rahvusvaheliste organisatsioonide survel otsustaski ROK Lausanne`is aprilli lõpus või mai alguses erikonverentsi korraldada.

WADA loodi 1999. aastal Lausanne`is, et korraldada ja edendada võitlust dopinguga. 14 aastat tegutsenud oranisatsiooni pole eales nii kõvasti kritiseeritud kui nüüd, 2013. aasta alguses.