Veerpalu kaitsemeeskonda kuulunud teadlaste väitel kinnitas WADA poolt avaldatud andmete statistiline analüüs, et test ei ole usaldusväärne ega sobi kasutamiseks dopingukontrollis.

Tartu ülikooli teadlasterühm avaldas äsja kokkuvõtte olümpiavõitaja ja rahvusvahelise suusaliidu ning maailma antidopingu agentuuri vahelise dopinguvaidluse endapoolsetest argumentidest.

Needsamad argumendid esitati ka spordiarbitraaži kohtule ning sisuliselt on teadlaste seisukoht üks väheseid õlekõrsi, mis võimaldaks Andrus Veerpalul kaks aastat tagasi lahvatanud dopinguskandaalist puhaste paberitega väljuda.

Tartu ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks rääkis, et test, millega Veerpalu dopingutarvitamine tuvastati, pole usaldusväärne. Seda ütles Kõks ka kahe aasta eest, ent kohtuistungite tarvis viis Kõks ühes Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteaduri Krista Fischer ja Tartu ülikooli füsioloogia instituudi füsioloogia vanemteaduri Anton Terasmaaga läbi sõltumatu ekspertiisi.

Kõksi sõnul on nad täiesti veendunud, et testi ei saa praegusel kujul kasutada.

"See test ei suuda määrata kasvuhormooni kasutamist inimese poolt. Seetõttu seda testi selleks otstarbeks kasutada ei ole üldse mingit mõtet. Kui ütleme, et labor väidab, et ta leiab sünteetilist kasvuhormooni kehast, siis ta peab tõendama, et see ongi sünteetiline kasvuhormoon. See on ka WADA reeglites väga selgelt kirjas. See test ei tõenda seda, see test ei suuda määrata kehavälist, ehk siis dopingu kasvuhormooni ja tema usaldusväärsus selles küsimuses on olematu. See ongi meie sõnum ja analüüsi tulemus," rääkis Kõks.

Tema sõnul on teadlasterühm sõltumatu ning nende uurimistööd ei rahastanud ei suusaliit, Andrus Veerpalu ega keegi temaga seotud isikutest ega sponsoritest. Analüüs võeti ette teaduslikust huvist.

Kõksi väitel on testi väljatöötanud WADA spordiarbitraaži kohtus korduvalt üritanud testi meetodit muuta, mis Kõksi hinnangul on väga koolipoisilik ja kõlab tagantjärgi õigustusena.

"Põhimõte on selles, et kui testi välja töötatakse, siis tehakse hüpotees või teatav konstruktsioon, mille alusel hakatakse mingit ainet mõõtma. See peab olema põhjendatud biokeemiliselt või füsioloogiliselt ja kui see test on valmis, siis seda testi tuleb valideerida. Sellest ainult ei piisa, et me arvame, et see test mõõdab kasvuhormooni või suudab dopingut tuvastada, vaid me peame suutma seda näidata üheselt, väga kindlalt ja väga väikese veaprotsendiga," selgitas Kõks.

"Kindlasti mingi veaprotsent jääb, selle vastu ei vaidle ka WADA ametnikud, kuid küsimus on selles, et kui suur on antud testi veaprotsent. Meie väidame, et WADA poolt väidetud madal veaprotsent on lausvale. Minu selge sõnum on see, et Andrus Veerpalu vereproovist pole selle kaasuse käigus keelatud aineid leitud," kinnitas Kõks.