Põhjanaabrite ühe paraadala tase on olnud sel hooajal alla igasugust arvestust, mida iseloomustab hästi tõsiasi, et MK-sarja tulemusi vaadates ei näe sini-valget lippu vahel enam isegi 30 parema seas. Paaril viimasel etapil on Eesti ainus suusahüppaja edestanud kõiki soomlasi.

"Võtame ette eestlase Kaarel Nurmsalu. Ta on teinud soomlaste juhendamisel tööd kogu MK-hooaja vältel, valmistunud sama süsteemi ja plaanide järgi, olnud samas riietusruumis meie hüppajatega. Ent miks on tema ainus, kelle vormikõver on selgel tõusuteel?" küsib Nieminen.

1992. aasta Albertville`i olümpial kolm medalit - neist kaks kuldset - võitnud Niemineni sõnul hargnebki siin lahti Soome suusahüpete probleem.

"Nurmsalu, ainus MK-sarjas tiirlev eestlane on palunud soomlased omale appi. See tähendab seda, et ta on täielikult seotud selle süsteemiga, millega peatreener Pekka Niemelä tahab viia suusahüppeid edasi," rääkis 37-aastane Nieminen nädalavahetuse MK-etappi kommenteerides.

"Soomes on kombeks, et põhiotsutaja on isiklik treener. Koondise treeneri mõju on väiksem. See tähendab seda, et süsteem ei toimi. Sportlased ja taustajõud ei tee piisavalt koostööd. Nurmsalu näide peaks olema meile äratuseks. Kui tema suudab areneda, siis peavad meiegi sportlased seda suutma. Tuleb vaid panna kõik ühe süsteemi ja eesmärgi nimel tööle," selgitab soomlane.

"Ka Norras oli mõned aastad tagasi sarnane probleem. Kõik ajasid oma asja, enne kui Mika Kojonkoski (endine Soome koondise peatreener - toim) sinna läks ja ohjad enda kätte võttis. Nii ei saa, et igaüks treenib eraldi, oma heaksarvamise järgi," usub Nieminen. 

Norra suusahüppajad tõusid just Kojonkoski juhendamisel maailma teravaimasse tippu ning on ka eelseiva MM-i eel meeskonnavõistluse suurfavoriit Austria kõrval.

Kolmapäeval algavatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel teeb Kaarel Nurmsalu avastardi reedel, mil hüpatakse väikse mäe kvalifikatsioon.