Mängulises plaanis sujub nii ja naa. Platsile pääseb Hallik mõnes kohtumises rohkem ja mõnes vähem, kuid nurisemiseks ei näe ta põhjust. "Mitmed vastased on meie vastu tegutsenud nelja pisema mehega ja see seab kohustuse number 4 positsioonile panna teist tüüpi mängija. Olen olude sunnil tegutsenud hoopis keskmängija kohal andes vahetust 2.21 pikale Ionut Dragusin´ile. Väljast lubatakse mul ikkagi visata, see ei muuda asja. Peatreener Andelko Mandic on kaasaegse suhtumisega, ei suru mängu liigselt raamidesse ja võimaldab meestel teha seda, mida nad kõige paremini oskavad. Küll ma saan tulevastes kohtumistes ka suure ääre positsioonil tegutseda, kui õiget mõõtu mehed vastas on," pajatas Hallik rõõmsameelselt Delfile.

Elu-olu on Craiovas hoopis midagi muud kui oli Cluj-Napocas. Pilt on oluliselt vaesem ning teede olukorrast ei tasu üldse rääkida. "Minu käsutuses on pisike 2-toaline korter. Auto on mu enda oma, aga sellega ma ei sõida. Teed on kohutavad. Kõik, kes Eestis teede olukorra üle nurisevad peaks tulema Rumeeniasse. Kardan, et siin ei julgeks mõni eestlane isegi traktoriga sõitma minna. Ausalt, seda peab nägema, sõnades kirjeldamatu. Ise liigun taksoga, mis on jube odav. Üldse on elu siin megaodav ja hinnad Eestiga võrreldes kordi soodsamad. Craiova kesklinn on ilus, ülejäänu meenutab suures osas 30aasta tagust Lasnamäge. Suht trööstitu pilt. Ma pakun, et linnas sõitvad trammid on aastast 1940, Cluj-Napoca oli oluliselt modernsem linn," kirjeldas Hallik värvikalt kohapealseid olusid.

Kaheksa vooru enne põhiturniiri lõppu püsib Craiova kõrgel teisel kohal olles 22 mängust võitnud 17. Kodusaal on pea alati pilgeni rahvast täis, mis tähendab umbes 4500 pealtvaataja olemasolu. "Niipalju kui kuulda oli, siis viimasele mängule müüdi lausa 7000 piletit! Rumeenia on ikka imede maa, ei kujuta ette, mida 2500 piletiomanikku tegid," muigas Hallik.