Mihkel Räim valmistub Itaalias profidebüüdiks
Mullu Eesti parimaks U23 vanuseklassi meesratturiks tunnistatud saarlane Mihkel Räim valmistub Itaalias debüüthooajaks proffide hulgas. Enda initsiatiivil jõudis ta mullu novembris lepinguni Ukrainas registreeritud profiklubiga Amore&Vita, mille ridades sõitis 12 aastat tagasi ka Andrus Aug. Esimese võistluse Amore&Vita särgis peaks Räim tegema Eesti Vabariigi 95. aastapäeva paiku.
Mihkel, kui palju oled saanud klubiga koos harjutada ja kus oled harjutanud?
Kuna ma olin esimene klubiliige, kes jõudis Itaaliasse tiimi korterisse, siis olen treeninud peamiselt üksi. Teistest tiimikaaslastest olen hetkel näinud ainult kahte itaallast. Ülejäänud sõitjad peaksid saabuma paari nädala sees. Harjutanud olen Lucca provintsis ehk siis Toskaanas.
Esmamulje klubist. Kas asjad toimivad ja kuidas sind vastu võeti?
Esmamulje klubist on hea. Väga paljusid inimesi ma näinud pole, aga tiimi mänedžer tundub väga mõistlik mees olevat ning mulle tema mõtteviis sobib. Eks väikeseid tõrkeid tuleb ikka, aga seda peamiselt sellest, et itaallased on muretumad kui eestlased. Kohtumised lükkuvad paar tundi hilisemaks jne. Kahte sõitjat, keda olen näinud, itaallased - tundusid normaalsed mehed. Räägivad veidikene inglise keeltki. Kahte Iisraeli meest tean ka eelnevalt, kes klubis sõidavad, nemad on väga sõbralikud.
Kas treenid enda kavade järgi või on klubi poolt konkreetne treener?
Hetkel olen treeninud enda kavade järgi kooskõlas Indrek Rannamaga, kes mind nõustab. Päris sajaprotsendiliselt ma enda kavade järgi ei julge teha, parem on kellegi targemaga konsulteerida ja arutada. Meil siin päris sellist karmi kontrolli pole nagu Grete Treieri ja Liisi Risti klubis S.C. Michela Fanini - Rox, kus spordidirektor käib pea iga trenn kaasas. Võib-olla on lihtsalt praegu nii, ei oska öelda. Eks aeg näitab, kuid ma eelistangi pigem treenida enda ja Rannama kavade järgi.
Millal algab võistluskalender ja kui palju sa oma kalendrit ette tead?
Algselt pidi esimene start olema 16. veebruaril Trofeo Laigueglial, kuid meie tiim sinna ikkagi kutset ei saanud. Mina selles probleemi ei näe, sest see sõit oleks päris raske olnud ning paras pähkel mulle. Kõigi eelduste kohaselt peaksime avalöögi tegema 23. veebruaril (GP Nobili Rubinetterie - Coppa Citta di Stresa) või 24. veebruaril (GP Citta di Lugano). Hetkel mul mingi võistluskalender on olemas, kuid ei oska veel täpselt öelda, kus sõidan mina. Mõned sõidud kattuvad ning eks tiim teeb omad otsused, milliseid sõite nad soovivad. Ise eelistaksin võimalikult palju vältida Itaalia sõite ning keskenduda väiksematele jõuproovidele Euroopas ning Aasias. Kindel on see, et meie tiim võtab osa Tour of Estoniast. Jõuproove on muidki, neid jätkub terve maailma ulatuses. Pea kõik riigid Euroopas pluss veel Brasiilia, USA, Kanada, Iraan, Mehhiko, Kolumbia, Jaapan, Hiina, Taiwan, Korea.
Enda ootused hooaja suhtes ja räägi mõni lahe seik ettevalmistusperioodist.
Enda ootused väga kõrged pole, eks mõne hea resultaadi võiks ikka kirja saada, kas või kuskil väiksemal jõuproovil. Sprindijalga mul peaks olema, tahet ka. Tuleb lihtsalt kesta sõidu lõpuni ning siis jalad tagumiku alt välja võtta. Üks peamisi eesmärke on teenida võimalikult palju UCI punkte ning tänu sellele startida MM-il ning tänu punktidele ehk jään silma ka uutele tiimidele.
Üks lahedamaid seiku võis olla teine-kolmas trenn siin Itaalias kui läksin pikemale tiirule ning jäin nälga. Mul oli küll raha kaasas, aga itaallastel oli siesta ning kõik putkad olid suletud. Õnneks seisis ühe tee ääres puu- ja juurviljamüüja. Tema käest soetasin endale 2 banaani. Raha ma ise lugeda ei suutnud, andsin kõik tema kätte ning seejärel võttis ta sealt veidikene, kuid näitas palju maksab jne, ei hakanud mind kuidagi petma. Lisaks sellele kooris ta mulle banaani veel ära, ju ma siis olin nii näljase näoga juba. Ühesõnaga, täisteenindus!
