Eesti 10 000 meetri jooksu meister võitleb põlvevigastusega
Püi vigastuse eellugu sai alguse juba 2011. aasta Torino maratoni ettevalmistusperioodil, kirjutab Jooksuportaal. “Treeningud sujusid hästi, kuid pikemad pingutused hakkasid põlve tugevat valu tekitama ja 42,195 meetrit Torinos oli selgelt liiga pikk maa. Sealt ka katkestamine...,” rääkis Püi. Mehe edasine treening kulges tõusude ja mõõnadega, ent kui koormused tõusid juba arvestatavale tasemele, hakkas tal põlv valutama. Nii kujunes Püil välja kindel treeningrütm, mis sisaldas lühikesi kiireid rütmijookse ja pikamaajooksja kohta üsna vähe mahtu.
Vaatamata kõigele õnnestus tal püstitada isiklik rekord 2000 meetris 5.27 ja saavutada isikliku rekordi lähedased ajad 3000 ja 5000 meetris. Hooaja kõige suuremaks üllatuseks osutus Püile Eesti meistrivõistluste kuldmedal 10 000 meetris head minekut näidanud Viljar Vallimäe ja Sergei Tšerepannikovi ees.
“Minu treeningmaht oli kuni 200 km kuus. Tööl käisin kolmes vahetuses, paraku ka öösiti,” meenutas Püi, tänades treenerit ja nõuandjat Ahto Tatterit, samuti Toomas Tarmi, kes teda eelnevatel aastatel nõu ning jõuga abistas.
Mullu pärast Ülemiste järve jooksu, otsustas Taivo Püi proovida end Tallinna sügisjooksu poolmaratonil. “Distants osutus minu jaoks liiga pikaks ja põlve lõhkusin seal päris ära. Järgnes mõned kuud ootamist erinevates arstioote järjekordades ning novembri keskel jõudsin lõpuks doktor Madis Rahu operatsioonilauale,” ütles Püi. Doktor Rahu taastas jooksja põlve suhteliselt suurt kõhrekadu ja eemaldas lahtised meniskitükid. Valus põlv sundis Püid treeningutel kasutama tahtmatuid kompensatsioonivõtteid. Põlve kasvas lisakude - ka selle lõikas doktor Rahu ära.
“Praegu on kõige olulisem, kas veel mõned kuud tagasi pea olematu kõhr taastub või mitte. Igal juhul tahan tunnustada doktor Madis Rahu suurepärase töö eest,” kiitis Püi. Jooksumehel on raske vastata, mis saab edasi. Seni pole ta jooksutreeningutega alustanud. “Sõidan ergomeetril ratast, ujun ja teen põlvele eriharjutusi. Pikemaajalisi plaane ma enam ette ei tee. Võtan ühe päeva korraga. Kui võimalik, siis loomulikult jätkan jooksmisega, millisel tasemel, selle paneb paika juba minu füüsis,” tõdes Püi.
