Eesti Olümpiakomitee vastne asepresident Toomas Tõnise tegi konverentsi peaettekandjana põhjaliku ülevaate muutustest ja arengutest Eesti spordis ja spordi juhtimisel. Ta tõi unikaalse näitena noorsportlastele Audentese Spordigümnaasiumi loomise 2000. aastal, mille filiaal avati aasta hiljem Otepääl.

20 aasta vältel on peetud viis spordikongressi. "2001. aasta EOK eelarves oli olümpia ettevalmistuseks 400 tuhat eurot, Ateena olümpiaks 2,4 miljonit eurot, Londoni olümpiaks juba 7,6 miljonit eurot. 2004. aastal oli kutsega treenereid Eestis 149, 2012. aastal koguni 3364. 1990. aastal said Eesti sportlased tiitlivõistlustelet 17 medalit, kõige edukam oli 2008. aasta, kus erinevatel aladel saadi medaleid 131," kõrvutas Tõnise muutusi arvude kõnekas keeles. "Kõrgkoolides õppivatele sportlastele, kes ei pääsenud riigieelarvelistele kohtadele, maksab EOK stipendiume, seda saavad 60-70 sportlast aastas," tõi Tõnise näiteid õppivate sportlaste toetamisest. Positiivsete näidetana tõi Tõnise veel esile olümpiavõitjate toetamist, liikumisharrastuste suuremat propageerimist ja toetamist, biograafiliste leksikonide väljaandmist.

Erinevate spordiseltside tegevustest, tagasilöökidest ja probleemidest peale Eesti taasiseseisvumist ning seltside tulevikust rääkisid Peeter Maspanov ("Kalev"), Ants Saar ("Jõud") ja Mart Edur ("Dünamo"). Klubispordi teemal arutles Tartu näitel pikemalt Tartu Spordiliidu juht Andres Põhjala. Muutustest korvpallis rääkis Rein Järva ,auto-motospordi olukorrast kahe aastakümne jooksul tegi ülevaate Uno Aava. Eesti kergejõustiku edust ja valupunktidest rääkis kergejõustikuliidu auliige, spordistatistik Erlend Teemägi.

Konverentsil tunnnustati ka nimekaid sportlasi ja spordiametnikke, kel tänavu juubelid olid. Erlend Teemägi andis üle kergejõustikuliidu teeneteplaadi 70. sünnipäeva tähistanud jooksukuulsusele Laine (Erik) Kallasele. Juubelisünnipäeva pidas tänavu ka Eesti Spordiveteranide Liidu peasekretär Ain Sepp, kes sai sel puhul tänukarika.