44-aastane Jaanus Gildemann - tuli, nägi, aitas
Rakvere FruitXpress meeskonna uus libero, seejuures põhivastuvõtja, on 44-aastane major Jaanus Gildemann. Debüüdi Schenkeri liigas tegi ta möödunud pühapäeval Pärnu meeskonnaga kohtudes. Tugevam võitis kolm-üks (Pärnu VK), aga kuidas kulges avamäng uustulnukal?
Rakvere peatreener Mati Merirand polnud tunnustusega kitsi: „Jaanusel tuli vastuvõtt üllatavalt hästi välja, tema taha asi ei jäänud. Esimese geimi võitsime, teisteski polnud kaotusnumbrid suured. Mõned vead ikka tekkisid. Uskusin temasse ja usun edasi.“
Kogenud Merirand pani Gildemanni oskusi tähele maakonna võistlustel, kus ta sai hästi hakkama. „Kehaliselt tugev, palliga teda kohalt ära ei löö. Sihik on paigas,“ iseloomustas treener debütanti. „Ta pakkus ennast ise. Mulle meeldib, kui tullakse mängima ega alustata rahaküsimisest. Palka ma talle maksta ei saa, kompenseerin vaid mõned kulud.“
Eelmisel hooajal libero ülesannetes olnud Hardi Talv siirdus Tallinna õppima, mistõttu vähemalt esialgu ta piisavalt treenida ei saa. Gildemann tuleb trenni Tapalt, sealt käib Meriranna juures harjutamas veel paar poissi. Meeskonda naases omakandimees Elia Lulla. „Andekas poiss ja veel täielikult avamata,“ loodab treener temalt arengu jätku.
Eeloleval pühapäeval (14.okt) kell 15 mängib Virumaa klubi Rahu hallis Daugavpilsi ülikooli meeskonnaga.
Sõna sekka ütleb Lääne-Virumaa võrkpalliga hästi kursis olev Eesti Võrkpalli Liidu juhatuse ja riigikogu liige Marko Pomerants.
„Kindlasti on Rakvere võistkonna puhul tegemist Schenkeri liiga rekordiga mängijate vanusevahe osas. Libero Jaanus Gildemanni sünniaasta on 1968 ja sidemängija Robert Viiberi sünniaasta 1997. Vahe 29 aastat. Ja samas on vahva see, et mõlemad on „noorsportlased“ Schenkeri liigas, Robert küll juba teist hooaega.
Jaanus alustas oma debüüti Pärnu vastu hoogsalt. Oli servi vastuvõtuks keskendunud. Nagu öeldakse: “Tuli oli taldade all!“ ja tulemus korralik - kolmekümne vastuvõtu kohta üks äss. Lisaks protsent täitsa OK.
Mis samuti väga oluline, ta innustas kaaslasi ja publikut. Sellist kaasatõmbajat ei mäletagi. Ma arvan, et treener-võistkonna suhetes on samuti hea sellise „varsti keskikka jõudva“ mängija olemasolu. Kindlasti on kaitsemängus parandamisruumi, aga emotsioon on esialgu väga positiivne. Loodame, et teine mäng läheb samamoodi, et ta pole liigselt enesekindlaks muutunud ja tuli taldade all edasi hõõgub!
