Igal joogil oma koht
Inimese kehakaalust moodustab vesi ligikaudu 60–65% ning ilma veeta suudab inimene elada vaid paar päeva. Kuigi vesi on meile eluliselt tähtis, on lisaks veele veel terve hulk jooke, mis pakuvad meile maitseelamusi ja toovad igapäevasesse menüüsse vaheldust. Eri olukordadesse sobivad erinevad joogid, tuleb ainult jälgida, et kõike tarbitakse mõõdukalt, sest ükski liialdus ei ole tervisele kasulik.
Vesi – parim janukustutaja
Täiskasvanud inimese päevane vajalik veekogus on 28–38 milliliitrit kehakaalu kilogrammi kohta. See on ligikaudu 2–3,5 liitrit, millest toiduga saadakse päevas keskmiselt 1–1,5 liitrit, rasvade oksüdatsioonist tekib 300–350 ml vett ning lisaks on soovitatav juua
1–1,6 liitrit vett päevas (6–8 klaasi). Need, kellele maitseb supp ning kes söövad viis peotäit puu- ja köögivilju, saavad toiduga rohkem vett ja siis kulub ka veeklaase vähem.
Mineraalvesi – looduslik jook
Veidi soolakas looduslik mineraalvesi maitseb eriti hästi suurest higistamisest tulnud janu korral, kuna organism on kaotanud mineraalsooli. Meeles tuleks pidada, et regulaarne mineraalveega liialdamine ei ole hea, kuna nendes on erinev soolade hulk. Kuigi veest imendub umbes veerand seal olevatest mineraalidest, võiks joomisel jääda pigem mõõdukaks ning lugeda pakendilt, milliseid mineraalaineid vesi sisaldab ja siis teha oma valik. Samuti ei ole soovitatav mineraalvett anda alla seitsmeaastastele lastele, sest nii väikesed lapsed võivad mineraalveest saada mineraalaineid rohkem, kui nende organism vajab.
Tee ja kohv – naudingujoogid
Teed armastatakse üldiselt mõnusa aroomi ja soojust andva efekti tõttu. Kuigi viimasel ajal on järjest populaarsemaks muutumas ka jahutavat mõju omavad jääteed. Eestis tarbivad eakamad inimesed teed veidi rohkem kui noored. Kui looduslikud ürditeed kõrvale jätta, siis kõige rohkem juuakse musta ja rohelist teed. Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kääritatud. Kõige kvaliteetsemaks peetakse purustamata teelehest valmistatud teed.
Rohelise tee lehed on eelnevalt aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud nagu mustal teel. Rohelise tee puhul tuuakse enim esile selle tervislikke omadusi, näiteks mõju ainevahetusele, antioksüdantide positiivset mõju enneaegsele vananemisele ja haigustele. Rohelise tee valmistamisel peaks sel maksimaalselt kolm minutit tõmmata laskma, et vältida joogi muutumist liiga mõrkjaks. Mõne rohelise tee puhul piisab aga lausa 30 sekundist.
Täiskasvanud inimene võiks päevas juua 2–4 tassi teed. Teel on kohviga võrdselt ergutav toime.
Hästi sobib õhtuseks nautimiseks punase rooibose tee, mis ei sega und, kuna ei sisalda ergutavat teiini.
Kohvi puhul tuleb pool mõnust aroomist. Sageli kuulub see lahutamatu osana hommikurituaalide hulka ja aitab reibas püsida pikaleveninud tööpäevadel. Kui kohv maitseb, võib seda rahulikult lubada endale 2–3 tassi päevas. Kes aga armastab rohkem juua, sellel tuleks arvestada ka kofeiini kõrvaltoimetega nagu näiteks südamepekslemine, unehäired ja närvilisus.
Karastusjoogid – vahelduseks
Karastusjoogid sobivad rohkem mõnulemiseks ja need ei puudu paljude inimeste pidulaualt. Karastusjooke ei pea endale keelama, kuid tuleb osata piiri pidada, kuna karastusjoogid sisaldavad rohkesti suhkrut.
Eesti toidusoovituste põhjal ei tohiks lastel ja väikese energiavajadusega täiskasvanutel (alla 1900 kcal päevas) sahharoosist saadava suhkru osa toiduenergiast ületada 10%, arvutuslikult on see umbes 50 grammi.
Võrdluseks võib tuua, et klaas (250 ml) Coca-Colat sisaldab 27 grammi suhkrut, kuid ka klaas mahla sisaldab suhkrut umbes sama palju.
Lapsed on suurimad maiasmokad ja karastusjookidega liialdades võivad nende päevad muutuda liiga suhkrurohkeks.
Aga kui magus jook meeldib, siis liigse suhkru vältimiseks võib valida suhkruasendajaga karastusjoogi. Kõige kasulikum on loodusliku suhkruasendaja steevia lehtedest valmistatud steviosiid.
Joogi maitset see ei muuda ja samuti ei ole vaja karta liigset suhkrukogust.
Toiduainete märgistamise süsteemis (GDA) on suhkrut sisaldavatel kaupadel toodud eraldi välja suhkrusisaldus portsjoni kohta ning mitu protsenti see moodustab päevasest kogusest.
Selle järgi on lihtne endale sobivat kogust arvestada.
Seega on magus jook maiustamiseks ja igapäevasesse menüüsse vahelduse toomiseks.
Mahlajoogid – pigem toiduks
Mahl ja mahlajoogid on mõlemad tervislikud vitamiinide, antioksüdantide, süsivesikute ja mineraalainete sisalduse poolest. Kuid paljudele üllatuseks võib mahlas olla sama palju suhkrut kui karastusjookides. Osade mahlade puhul isegi rohkem. Eriti palju lisatakse suhkrut nektaritele ja mahlajookidele. Seega on soovitatav juua täismahla ja sellest ise vastavalt maitsele lahjemat jooki valmistada.
Köögiviljamahlade toiduenergia on poole väiksem kui puuviljadel või marjadel, sest nendes on vähe suhkruid. Köögiviljamahlad sisaldavad rohkesti mikrotoitaineid ja pigmente lükopeeni ning beetakaroteeni, mida on eriti tomati- ja porgandimahlas. Köögiviljamahlad ergutavad seedeelundite tegevust, hoides seedimise kontrolli all.
Energiajoogid – erandkorras
Energiajoogid sisaldavad suhkrut ja umbes sama palju kofeiini kui üks tass kohvi (80–90 mg), aga kofeiinisisaldus võib olla ka hulga suurem. Seetõttu tuleks alati hoolega lugeda joogi koostisosi ja jälgida joodud koguseid.
Energiajook ei ole laste jook. Mida noorem ja ebaküpsem on organism, seda enam tuleb vältida liigset toniseerimist. Laste närvisüsteem on veel ebaküps ja energiajoogid võivad põhjustada ülemäärast erutuvust, südamepekslemist ja unehäireid. Samuti ei tohiks energiajooke juua koos alkoholiga, kuna koos tarbides suurenevad joobenähud.
Aga igapäevaelus tuleb ikka ette, et mõnel päeval on vaja teha oma toiminguid mitte väga värskena. Sellisel juhul võib varuks olla ka väike “energiapomm”!
