Psühholoogiline ettevalmistus võistlusteks
Eile õhtul toimus teine loeng populaarsest spordiloengusarjast „Treenime mõistusega“. Kui esimeses loengus tuli juttu maratonijooksjate ettevalmistusest enne võistlusi, siis sel korral küttis kirgi psühholoogiline ettevalmistus võistlusteks! Oma teadmisi jagas spordipsühholoog Aave Hannus ning teda oli kuulama tulnud pea üle 60 pealine auditoorium.
Emotsioonidega toimetulek
Loengu esimeses pooles said kuulajad ülevaate, kuidas sportlane peaks toime tulema oma emotsioonidega ning suutma hoida optimaalset erutusseisundit. Liigmadal ning liigkõrge erutus pärssivat oluliselt sooritusvõimet. Liigse erutuse põhjuseks on sagedasti võistlusega kaasnevad hirmud ja mured, milledega peab suutma toime tulla. Spordipsühholoogid aitavadki inimesele saavutada ning hoida optimaalset erutuse taset ning kontrollida oma muremõtteid!
Võistlusolukorraga kohanemine
Võistlusspordist osavõtt on inimese igapäeva tegevustega võrreldes vägagi ebatavaline olukord, millega peab õppima toime tulema. Mured ja hirmud tekivad alati meis endis, teatud olukorrale hinnangut andes. Kui sportlane tajub olukorda ohuna, on tekkivaks emotsiooniks hirm, kartlikkus ning tähelepanu suundub ebaolulisele, mille tagajärjeks on mitte võimetekohane sooritus. Kui aga sportlane näeb olukorras väljakutset, tekib positiivne emotsioon ning tähelepanu koondatakse oma võimete realiseerimisse. Seega ei ole tähtis, mis sinuga juhtub, on tähtis, kuidas sa sellele reageerid! Võistlusolukorras tuleb keskenduda ratsionaalsele tegevusele.
Eesmärkide seadmine
Loengu käigus tutvustastas Aave Hannus spordiauditooriumile ka seda, kuidas ja milliseid eesmärke peab sportlane endale seadma.
Eristada tuleb tulemuseesmärke, soorituseesmärke ning tegevuseesmärke. Neist esimene ei ole meie endi poolt kontrollitav, kuid teised kaks on! Võistlusolukorras tuleb vältida tulemusele mõtlemist, kuna ainus, mis me teha saame, on oma tegevust kontrollida ning seetõttu tuleb oma energia sinna suunata.
Tähele tuleb panna, et endale seatud pikaajalised eesmärgid oleksid kõrged ning lühiajalised eesmärgid realistlikud ning mõlemad peavad olema positiivselt sõnastatud ning täpsed! Madalaid ebamääraseid eesmärke seades (nt. Annan endast parima) on inimestel tendents rahulduda vähemaga ning oma sportlik võimekus jääb realiseerimata.
Loeng lõppes psüühika treenimise erinevate meetodite tutvustamisega - nt kuidas oma mõtteid tähelepanna, neid kontrollida ja suunata.
Loengu materjalidega saavad huvilised tutvuda Vilde tervisekohviku kodulehel:
http://www.tervisekohvik.ee/est/uritused/spordiloengud/.
Kuna kohvikus on piiratud arv kohti, on soovitav loengutele eelnevalt registreeruda: vilde@tervisekohvik.ee; tel: 5622 8225.
Teksti autor: Vahur Teppan
