ARVAMUS: Kas pisike hispaanlane paneb Arsenali kahurid taas paukuma?

Londoni Arsenal on alustanud Inglise kõrgliiga uut hooaega hästi – nelja mänguga on kogutud kaks viiki ja sama palju võite. Tulemuste kõrval on aga meeldiv näha taas kompaktset võistkonda, mille iga lüli annab välja tippmeeskonna mõõdu. Lõpuks ometi on leitud Arsene Wengeri ideedele ka platsil nende täideviija – pisike Hispaania mängumootor Santi Cazorla.

Tõepoolest, hooaeg on alles lapsekingades ja mingeid põhjapanevaid järeldusi ei saa veel teha, aga üks on kindel - Arsenal on viimastes mängudes näidanud sellist jalgpalli, mida temalt oodatakse.

Kui augusti viimase päevaga suvine üleminekuaken kinni pandi, olid paljud Põhja-Londoni meeskonna poolehoidjad nördinud. Ära müüdi nii mullune liiga suurim väravakütt Robin van Persie kui ka kaitsev poolkaitsja Alex Song. Pealegi oli ju eelmine aasta näidanud, et meeskonna kaitsemängijad jäävad tasemelt mitmetele Inglise liiga kolleegidele alla, samuti oli (ja on tegelikult siiani) pettumuse valmistanud meeskonna ainus arvestatav tipuründaja ja mullune Prantsuse liiga suurim väravakütt, Montpellier`ist ostetud Olivier Giroud.

Kõigele vaatamata on Arsenal olnud hooaja alguses suurepärane just esialgu puudulikuna tundunud aspektides – meeskond on löönud nelja mänguga kaheksa väravat (tegelikult on kõik väravad löödud kahes viimases kohtumises) ja endale on lastud lüüa vaid üks värav, seegi eilses suureskoorilises võidumängus Southamptoni üle, kus peale vigastuspausi väravasse naasnud Wojciech Szczęsny 4:0 eduseisul karmilt eksis.

Kaitsetöö silmnähtavas paranemises võib esile tuua meeskonna uut abitreenerit, endist Arsenali kaitsemängijat ja noortetreenerit Steve Bouldi, kes pensionile läinud Pat Rice`i koha suve alguses üle võttis. Tundub, et just tema on suutnud paberil küllaltki ebakindla neliku (Carl Jenkinson, Per Mertesacker, Thomas Vermaelen, Kieran Gibbs) üksteist mõistma panna ning Barcelonasse müüdud lõhkuva poolkaitsja Songi puudumine polegi väga suurt mõju avaldanud.

Ründefaasis on samuti mängitud meeskondlikult hästi, esile on kerkinud pikalt vigastuspausilt naasnud Abou Diaby ja kevadel Kölnist soetatud Saksa koondise raudvara Lukas Podolski. Ent vaieldamatult suurim mõju on olnud Santi Cazorlal, kes Cesc Fabregasest tühjaks jäänud koha Arsenali keskväljal igati suurepäraselt täitnud on (esialgu tundub, et pareminigi).

Vaid 168-sentimeetrine keskväljamaestro meenutab iga mänguga üha enam Hispaania ja Barcelona mängumootorit Xavit, kuigi meeskonnakaaslane Olivier Giroud on teda võrrelnud ka Zinedine Zidane`iga. Suvel Malagast ostetud Cazorla söödud on üksikuid erandeid arvestamata täpsed ka väljaku viimasel kolmandikul. Ilmselt on just tema suutnud oma mänguga tuua esile ka meeskonnakaaslaste tugevused. Isegi seni „nišimängijana“ tundunud Gervinho näitas eilses 6:1 võidumängus Southamptoni üle mitmekülgsust, mille tulemusena õnnestus tal ka kaks väravat lüüa.

Teisipäeval ootab Arsenali ees Meistrite liiga avalöök Montpellier`i vastu, kuid tõeliseks katsumuseks kujuneb meeskonna jaoks järgmine nädalavahetus, kui koduses liigas minnakse vastamisi Manchester Cityga. Ilmselt just selles kohtumises saab aimu, kas Arsenali kahurid võiksid paukuda pika hooaja lõpuni.