Tuleb välja, et korvpalli otsustavaid mänge ei peetagi olümpiapargis asuvas Basketball Arenal, nagu võiks eeldada, vaid areenil nimega North Greenwich Arena, mille tituleeriksin küll konkurentsitult kõige koledamaks olümpiaareeniks siin Londonis.

Väliselt meenutab North Greenwichi Arena hiiglaslikku siili, mida eestlased üksteisele soolaleivapidudel kingivad. Katusest kõrguvad välja hiiglaslikud torud, millest omakorda hargnevad välja kümned ja sajad traadid, mis ilmselt täidavad kuidagi hoonet toestavat funktsiooni. Katuselt läheb üle jalakäiate sild... Uskumatu, et keegi sellel jõledusel veel jalutada tahab.

Sisemus pole tal ka teab mis asi. Töötajatele ja ajakirjanikele mõeldud trepid ja koridorid näevad välja, nagu oleks seal veel ehitus pooleli. Just nagu A. Le Coq Arenalgi. Koridorides, kus juba ka piletiomanikud ringi siblivad, katavad seinu kõige tavalisemad duširuumi ja WC plaadid.

Saalis endas aga õiget korvpallimeeleolu ei tekigi, sest trummid on keelatud ja pasunat puhuda ei tohi. Vaid hüüded "Lietuva! Lietuva!" meenutavad sulle, et oled sattunud kossu vaatama. Muidu ei erine aga sealne õhkkond kuidagi kujundujumisest, kuhu ma ka ükspäev juhuslikult aega parajaks tegema sattusin.