Õed Bratuhhinad mängivad sügisest koos Prantsusmaal
Florange naiskond langes kevadel Prantsusmaa tippliigast, klubi juhid on võtnud kindlaks eesmärgiks eliitseltskonda tagasi pöörduda. Eestist pärit ründajad peavad aitama, selle eest saavad nad palka, kahepeale korteri ja auto.
Millal hooaeg algab?
Polina: 22. septembril on esimene mäng. Peaksime juba Prantsusmaal olema, 13. augustil on esimene trenn. Ega see Florange treeneritele meeldinud, et me kohe liituda ei saa, aga nad teavad, et koondise mängijad tuleb vabaks anda palve peale, mille föderatsioon esitab. Meie peatreener, rumeenlane, oli päris pahane.
Polina, millega seletad oma aina resultatiivsemat mängu möödunud hooajal? Olid kõrgeimas divisjonis paremuselt viies ründaja ja kuues punktitooja.
Sellise statistikaga oleks võinud saada häid pakkumisi ka teistelt klubidelt. Mul tekkis probleeme oma agendiga, lõpuks olid klubid juba komplekteeritud. Siis tegi Florange pakkumise mu õele. Ütlesin, et ok, jään veel üheks aastaks. Olen selles klubis juba kolm aastat mänginud, neljas läheb. Meil on seekord jälle tugev naiskond.
Kas prantslased värbavad mängijaid lühikeseks ajaks?
Mängija värbamine on päris kallis. Kui makstakse kümme tuhat eurot hooaja eest, siis teist sama palju tuleb klubil anda riigimaksudeks. Kui mängija kolm kuud ei mängi, näiteks suvel, siis tuleb klubil juurde maksta. Kaheaastane leping hõlmab 24 kuud, üheaastane reeglina kümmet kuud.
Kuidas jagunevad teie ülesanded palliplatsil – kes lööb nurgast, kes on diagonaal?
Polina: Mina olin nurgaründaja, jätkan samal kohal.
Natalja: Arvan, et hakkan diagonaalründajaks. Aga võin ja tahan ka nurgast lüüa.
Polina: Meie võistkonnas võtab diagonaal teatud asetuse juures ka servi vastu. Kui on vaja, siis on vaja, servi vastuvõttu harjutavad kõik.
Mida kujutab endast Prantsusmaa kõrgliiga naiste mängutase? Kas on paar tugevat klubi ja ülejäänud tunduvalt kehvemad?
Polina: Cannes`i naiskonda ei suuda keegi edestada. Keskmiste klubide vahel käib päris tihe konkurents, kuues võib vabalt teist naiskonda võita.
Miks Florange välja kukkus?
Kaotsime kaks mängu, mida poleks tohtinud kaotada. Lõpetasime 12 naiskonna hulgas 11-ndana. Kümnendast jäime maha ühe punktiga, üheksandast kahe punktiga.
Kasvasite üles Narvas, aga teie vanemad seal enam ei ela ning siirdusid Soome elama ja tööle. Vastab tõele? Side Eestiga nõrgeneb?
Natalja: Narva on jäänud vaid vanaisa ja vanaema, ema-isa kolisid Turu lähedale. Ise elame vahepeal Prantsusmaal, siis Küprosel.
Polina: Meil on Prantsusmaal korter nii kaua kui tahame. Ka suvel.
Natalja: Nii kaua kui Polina seal mängib.
Kas oskate öelda, miks Narvast pärit ja Itaalia eliitliigas mängiv Anna Kajalina Eesti koondisse kutsumisele ei vastanud? Ikkagi Itaalia karikafinalist.
Polina: Tahaksime seda tema enda käest küsida. Võib-olla on tema aadress, kuhu kutse saadeti, liiga vana ja ta ei saanud kutset kätte. Minu teada talle meeldib Itaalias väga. Vähe on ta mängida saanud sellepärast, et juhend ei lubanud nii noortel palju mängida. Kui välismaalane on alla 23, eelistatakse oma maa mängijat. Proovime temaga ühendust võtta.
Milliste tunnetega tulite Eesti koondise laagrisse?
Polina, Natalja: Mõnus sisetunne on. Oleme väga rahul, koondisse kuulumine on auasi. Peatreener Peeter Vahtraga meeldib tööd teha. Aga veel ei ole kõik paremad koondise laagris, mõni võistleb rannavõrkpallis ja puhkab, mõni vist liitub hiljem. 17. augustil peame Viljandis esimese kontrollmängu Lätiga.
Te ise mängite rannas nüüd vähem?
Natalja, Polina: Eestis vähem, aga oleme kaks aastat mänginud rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Sellest on kirjutatud suhteliselt vähe – keegi ei tea. Eelmisel aastal läks meil päris hästi, saime 20. koha. Mõnel turniiril teenisime ka auhinnaraha.
