Ja nagu mul siia Wimbledoni jõudes selgeks sai, pole sugugi vähem legendaarsed ka pealtvaatajad, kes Wimbledoni kesksele tenniseväljakule tennisekuningas Federeri matši jälgima on tulnud! Minu ees kõndisid turvaväravatest läbi kaks pikka tumedanahalist meest, kapuutsid peas, kotil kiri USA... Tõesti, mõtlesin ma, need PEAVAD olema korvpallurid. Nähes kuidas turvatsoon ärevile läks ja nihelema hakkas, ootasin ma ainult hetke, kui pikad poisid ümber keeravad. Mõlemad ladusid läbivalgustusmasina kastikesse oma kotid, Iphone’id, päikeseprillid, kõndisid läbi piiksumasina... ja ennäe imet, masin piiksataski! See põhjustas turvatöötajates enneolematut elevust, sest ühel neist tuli nüüd hallis pusas meest läbi kobama hakata. Selle ajal keeras too näoga minu poole ja ma nägin oma üllatuseks, et mees, kes äsja masina piiksuma oli pannud ja kes nagu iga teine lihtsurelik seetõttu turvatöötaja poolt läbi kobati, ei olnud keegi muu kui Kobe Bryant ise! Tema kaaslane osutus lähemal uurimisel aga Carmelo Anthonyks.

Midagi kahtlast turvatöötaja Bryanti küljes ei avastanud. Kossumehed muhelesid ja kõndisid sportlastele mõeldud istekohtade suunas. „Kas ka Federer tuli siit täna hommikul läbi?“ pärisin turvatöötaja käest, kes ikka veel selliste kuulsustega kokku puutumisest pisut jahmunud oli. „Tuli ikka!“ kostis too. „Turvareeglid on kõigile ühesugused.“
Ahsoo – miks ma oma kaamera järele ei haaranud? Kahjuks õnnestus mul korvpallitähed tabada ühes neist kohtadest, kus pilti kindlasti teha ei tohi: turvatsoonis.