„Tulin varakult, et aklimatiseeruda, aga tegelikult on loodetud aklimatiseerumine alles tänasest pihta hakanud.“ Londonis lootis USA-s elav Niit tegelikult ajavahega kiiremini kohaneda kui suve hakul Euroopa meistrivõistlustel Helsingis. „Siin on ajavahe kuus tundi, Helsingis oli kaheksa, seepärast mõtlesin, et proovin natuke teisiti, ei hakanud kohe unetablette võtma. Aga päris nii ei mänginud ikka välja, viimasel kahel õhtul olen võtnud väikse tableti. Päeva jooksul on muidu okei, aga magama jäämisega on raskusi,“ rääkis Niit.

Olümpiaküla ja siinse elamisega on sprinter rahul. „Minu kui esimese olümpial olija jaoks on kõik tipp-topp, kuigi osad räägivad, et Pekingis oli vingem. Olen kõigega rahul, staadion on ka suht lähedal,“ sõnas Niit, kelle sõnul on harjumatu ainult üksinda trenni teha. Trennis on ta siiski näinud ka Jamaika koondislasi, eesotsas Pekingi olümpiavõitja ja maailmarekordimehe Usain Boltiga. „Bolt lonkas pisut, ei tundunud kõige teravam mees. Blake ja see kolmas jamaikalane jätsid endast nagu teravama mulje. Aga eks Bolt on ikka Bolt – enesekindel ja ülbe.“

Oma praeguse vormiga on Niit igati rahul. „Olen viimastel nädalatel trennis ainult kiirust teinud ja püüdnud võimalikult palju jäljendada päris võistlusolukorda. Kui trenniaegu vaadata, siis võin öelda, et võin küll kiiresti joosta. Olen väga optimistlik, aga eks ikka väike ärevus on sees, sellist tunnet polegi nagu varem olnud,“ nentis ta. „Mina lähen igatahes endast parimat andma. Aegu ei taha hakata välja ütlema, mida loodan saavutada, aga mina lähen end ikkagi järgmisse ringi jooksma, ehk siis poolfinaali. Oleks ju tore joosta koos mõne kõva mehega. Boldiga oleks hea võrrelda, kui kaua kõrval püsin. Kui üldse püsin.“

Niit lööb kaasa nii 100 kui 200 m jooksus. „Treener ütles, et 100-s meetris võin üllatada, kui tuleb hea pauk. Kui ei tule, siis ei tule – mis seal ikka.“