Seekord prooviti ära kõrgmäed Alpides. 152 kilomeetrit algusega 1992. aasta olümpialinnast Albertville´ist ja finišiga La Toussuire-Les Sybelles. Trassile jäi kaks kõrgema kategooria tõusu Col de la Madeleine (tipp 2000m üle merepinna) ja Col de la Croix de Fer (tipp 2067m üle merepinna), lisaks veel finiš 1705m kõrgusel La Toussuire otsas. Raul Olle sõnul oli katsumus hirmus raske, isegi võiks öelda "haiglaselt" raske.

"Mina ei saa aru, kuidas nad suudavad kolm nädalat sellistel radadel sõita. Läbisin distantsi 7 tunni ja 20 minutiga ning mulle ei meenu, et oleksin varem nii pikalt isegi treeninud, rääkimata võistlemisest. See oli ikka ränk... Ma olen kaks päeva hiljem ka täiesti läbi, ei kujuta ette, millal pingutusest täielikult ära taastun. Tõusud oli 25, 22 ja 18 kilomeetrit pikad ja tõusuprotsent keskmiselt 6-7. Jube! Võin täie kindlusega väita, et järgmist kõrgmägede etappi mul enam ei tule," lajatas Olle emotsionaalsel toonil.

"Eraldistardi päeval nägime finišis ka Rein Taaramäed ning saime temaga mõne sõna juttu ajada. Eks ta väsinud oli ning pikalt lobiseda ei tahtnud. Loodame, et ta kestab kenasti lõpuni ja täidab oma eesmärgi. Ise vaatan veel neljapäevase etapi kohapeal ära, et aimu saada, kuidas ässad sama rada sõidavad, mida meie proovisime. Ja siis juba koju Tour de France´i jälgima," lubas Suusaliidu spordidirektor ja harrastussportlane.