Vaapo Vaher: Marwijki eutanaasia (Portugal-Holland 2:1)
Ka mängujärgsed järeljutud, hilisemad eritlused, et miks kõik just nii sujus ja mitte teisiti, on üsna konjuktuursed. Sest kõik on juba toimunud, pöördumatult, saatuslikult ja kui keegi söandab väita, et tema teab sündinu põhjusi, siis petab ta iseennast ja teisi.
Öelge, näiteks, miks pöördus Venemaa-alagrupis kõik nii erutavalt-jahmatavalt pea peale? Neid sündmusi võib fikseerida, kirjeldada, südamesse võtta, nende ümber targutada, aga põhjapanevaid selgitusi ei ole. Ja Jumalale tänu.
Võimalus ka B-alagrupp pahupidiseks pöörata püsis eile õhtul õhus kui äikesepilv. Isegi Saksamaa võinuks kaduvikku langeda. Tabeliseisu pingsus oli tajuda juba hümnide kaikudes. Holland ilmus publiku ette mustas vormis. Pallureil avanes võimalus kerkida kättemaksvateks «mustadeks kuraditeks». Teistpidi võis nende võistlusvormist saada ka leinarõivas.
Hollandil tuli lüüa obligatoorsed kaks enamväravat ja seepärast veeretas peatreener Bert van Marwijk murule kogu nende kahuriväe. Ründesund rippus meestel kaelas kui galeeriorjus. Või — kui triumfivõimalus. Ja hollandlaste esiotsne tormlev entusiasm oligi muljetavaldav ja resoluutne, otsustavalt valguti vastaste kasti lähistele ja kümne minutiga lajatati ka vastaste postidevahesse meisterlik koll. Rafael van der Vaart läkitas palli kaheksateistkümnelt meetrilt vasakuga tahanurka.
Pool tööd näis olevat lühikese ajaühiku kestel tehtud. Jäi vaid õhinaga jätkata ja loota sakslaste samaaegsele võidukäigule.
Ent Portugal kandis käises nuga ja ootamatult hakkas see välkuma. Aina enam ja enam! Äkki oli hollandlaste esialgne kindlus pagan teab kuhu haihtunud ja palli haldas juba Portugal. Tehes seda nõtkelt, ühtaegu organiseeritult ja improviseerivalt. Ronaldo, kelle kaks esimest kohtumist olid möödunud kiduralt, kohati groteskselt, sai sedapuhku tuurid üles. Ta meistermängija nimbus lõi taas sirama ja hollandlaste kaitsekohmakus aitas sellele abistavalt kaasa.
Siis jõudis kohale rindeteade rööpsündmuselt: Saksamaa raius Taanile esimese värava. Pisut hiljem uus inf: Taani hammustas vastu — 1:1! Lühikese aja kestel sigis erinevaid ja ärevaid variante lõpplahendusteks. Ja enne pooltunni möödumist lisandus veel üks: Ronaldo kihutas hiilgava ajastusega hollandlaste rohmakast kaitsest läbi, sai söödu jalga ja saatis siseküljega palli Hollandi võrku.
See võttis hollandlaste kindluse sootuks maha ja Portugal valitses juba sedavõrd, et fragmenditi meenus tahtmatult Hispaania-Iiri mängupilt. Kuulda võis ajalooratta kriginaid, Hollandi minevikulised dimensioonid, totaalse jalgpalli looja tuntus ja kõik muu hiilgav ning aegadeülene taandus kuhugi uskumatusse.
Teise mängupoole hakatuses sai hõlmavalt ründesse ka Holland, ent Portugali taktikalisel vastutulekul, nood tõmbusid turvama ja võimalusel haavavalt vastu torkama. Kuid hollandlaste kuulsusnimed ei mõistnud miskit ehedat korraldada, nende ründepüüdlused jäid stereotüüpseiks, läbinähtavaiks ja kohati nürimeelseiks. Sagedased sööduvead tunnistasid meeleolumõrasid.
Siis, keset poolaega, tegi peatreener Marwijk avantüürselt meeleheitliku käigu: vahetas ühe kaitsjatest (Jetro Willemsi) ründemehe (Ibrahim Afellay) vastu välja, jätkates üksnes kolme tagamehega. Marwijki võib ju mõista, ehkki loodetud dividende see vahetus ei toonud ega saanudki tuua. Pigem mõjus käik iroonilise eutanaasiana, halastussurmana, treener aitas kaasa meeskonna kiiremale hävimisele, tuues hukutava ja vabastava lõpu ligemale. Sest hollandlaste niigi kehvalt riivistatud kaitse muutus nüüd juba suuresti formaalseks. Ja Portugali skalpellina vahedad ja imetletavalt välkkiired kontrad tegidki tapatöö ära. Jättes küll mõnedki surmahoobid esiotsa sadistliku lõbuga realiseerimata (Nani!). Ent veerand tundi enne lõpuvilet oli jälle Ronaldo see, kes nautleva vabadusega edukolli Hollandi väravajoonest üle laksatas. Ka ta kübaratrikk oli ligi, väravapost päästis hollandlased suuremast sotist.
Nii oli. B-alagrupp, see surmagrupiks kutsutu, sai oma edenevad liidrid ja taanduvad autsaiderid. Holland jäi ühegi punktita alagrupi päramiseks. Hämmastav! Kindlasti on analüütikuid, kes teavad põhjuseid. Mind need väga ei morjenda, mind huvitab lugu. Narratiiv. See jääb kirja.
