"Ei ole põhjust väga nuriseda. Vähemalt on neil see kogemus käes ja mäng mängitud. Niimoodi tasapisi peavadki nad arenema," ütles Rüütli, lisades, et mängijate positsioonide erinevuse tõttu ei saa neid päris hästi omavahel võrrelda.

"Positsioonid on erinevad ja selles mõttes on ka pinge erinev - kui ründes kaotad palli, ei ole midagi hullu. Ojamaa sai ilusti hakkama. Oli initsiatiivikas ja julge, noore poisi kohta täiesti okei," kiitis Rüütli 21-aastast Motherwelli ründajat.

"Aga keskkaitses ei ole kindlasti lihtne. Kiidron sai enda kohta isegi hästi hakkama. Mõned asjad olid... Aga kellel neid ei oleks. Kuskilt peab alustama. Nad tegid oma esimesed sammud täiesti korralikult."

Rüütli sõnul jäi Eesti Horvaatiale alla eelkõige õhuvõitluses. Mäng üldiselt ja kolm väravat peatreeneri poolt lahti harutatuna:

"Natuke pettunud olen kollide pärast, aga mitte väga pettunud mängu pärast. Kui pall oli meie käes, siis suutsime vahepeal päris ilusti arendada seda rünnaku värki, aga kahjuks lõpud jäid natuke nüriks. Meil oli probleeme õhuvõitluses. Kolm väravat löödi võitluse pealt kastist. Üks neist oli õhust ja kaks madalalt. Esimene oli natuke kergelt tehtud viga ääres ja tsenderduse pealt lüüa lastud värav. Teine oli Kiidroni poolt ülehinnatud olukord, kus oleks pidanud palli klaariks lööma. Ta hakkas seal sebima, kaotas palli ja meile tambiti jälle ära. Lõppkokkuvõttes - tulemus vastas mängukäigule."