"Vana läheb ikka hulluks vahepeal," tegi Kullamäe iroonilise märkuse sõbra suunas. "Ma ei alahinda mitte kedagi, aga selgemast selgem on see, et igal mängijal on oma tugevad ja nõrgad küljed. Vahel treenerid lähevad avantüürile ja eks me mingil hetkel seda tegime. Visked läksid sisse, mis teha. See käib mängu juurde."

"Normaalaja lõpust jääb eriti kripeldama see vahetuse moment. Võtsin Soku välja ja oleks pidanud ta kohe tagasi panema. Aga ma mõtlesin Bamba Falli vabavisetele ja oma time-out´i peale ja kui tuli meelde, siis oli juba hilja. Ütlesin seda ka meeskonnale, et eksisin ja see läheb minu kapsaaeda."

"Kahes esimeses mängus meil puudus võitjahing. Tegime kõike ebalevalt, liiga palju nagu austasime vastast. Võitja- või tapjainstinkt puudus, kusjuures mängisime kodus. Selles vallas olime kolmandaks mänguks hoopis paremini valmis."

Vaata Gert Kullamäe Delfile antud intervjuud täispikkuses: